Andamanid ja Nicobarid
| Andamanid ja Nicobarid | |
|---|---|
| | |
| hindi अंडमान और निकोबर दीप समूह Ańḍamān aur Nikobar dvīp-samūh | |
| inglise Andaman and Nicobar Islands | |
| | |
| Pindala: 8293 km² | |
| Elanikke: 379 900 (2011) | |
| Rahvastikutihedus: 45,8 in/km² | |
| Pealinn: Port Blair | |
 |
Andamanid ja Nicobarid on India liiduala. See koosneb Andamanide saartest, Nicobaride saartest ning mõnest väiksemast saarerühmast India ookeanis Bengali lahe ja Andamani mere vahel. Saarestikud on Arakani mäestiku jätk.
Saarestikud koosnevad rohkem kui viiesajast saarest, millest vaid mõnekümnel on inimasustus. Paljusid saari ääristavad korallrahud ning neid katab troopiline vihmamets.
Andamanide saartele sisenemiseks on vaja eriluba, sellise korra on India kehtestanud põliselanike kaitseks. Eriloa väljastamine on maksuvaba ja seda ei väljastata, kui India viisale on märgitud keeldu kujutav tempel. Osa saari on turistidele avatud vaid päevasel ajal. Barreni saart võib näha ainult merelt.[1]
Pealinnas Port Blairis on enamik maju madalad, tänavatel liiguvad ringi kodukitsed ja pühvlid.[1]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Piirkonna elanikkonna enamuse moodustavad uusasukad. Võrreldes 1981. aastaga, mil saartel loendati 188 000 elanikku, on rahvaarv India aladelt toimunud immigratsiooni toel kahekordistunud. Kõneldakse hindi, bengali ja tamili keelt ning põliskeeli.
Põlisasukad
[muuda | muuda lähteteksti]Andamani saartel on säilinud neli negriidsesse rassi kuuluvat hõimu: suurandamanid, onged, džarauad ja sentinelid (üldnimetus: andamanid). Nicobari saarel elab kaks mongoliidset hõimu: šompenid ja nikobarid. Pool territooriumist on biosfääri reservaadina kaitse all, hõimusid ähvardab väljasuremine ja nendega ühenduse pidamine on seadusega piiratud. Nikobarid on ainsad, kelle arv ulatub kümnetesse tuhandetesse, ülejäänud hõimude arvukus kõigub eri andmetel mõnekümne ja mõnesaja vahel.
Negriidsed hõimud on saartel elanud 15 000 – 60 000 aastat ning nad on säilitanud nomaadse või poolnomaadse eluviisi küttide ja korilastena. Mongoliidsed hõimud on saartele saabunud mõni tuhat aastat tagasi Malai ja Birma rannikult. Šompenidki elatuvad küttimisest ja korilusest, nikobarid aga on põlluharijad ja suurem osa neist on vastu võtnud ristiusu.
Nooleotsa jaoks vajaminevat rauda võetakse vrakkidest. Põlisasukate elu on uurinud Ratan Chandara Kar.[1]
Džarauad
[muuda | muuda lähteteksti]Džarauad on traditsiooniliste ravimitega turgutanud ühte Port Blairi vanglast põgenenut. Nemad ja ka teised põlisasukad korraldavad sisserännanute kodudesse rüüsteretki. Džarauasid elab saartel 2017. aasta seisuga umbes 400. Pärast sisserännanutega suhtlemist on džarauad nakatunud leetritesse, mumpsi, hepatiiti, nakkuslikku silmapõletikku ja mitmesugustesse nahahaigustesse. Lisaks on suurenenud haigestumus vaimuhaigustesse, hambahaigustesse ja kõrgvererõhktõppe. Nad on hakanud kandma riideid, eriti punaseid. Kokkupuude sisserännanutega on muutnud džarauad sõltuvaks tubakast ja keedetud söökidest ning elavdanud inimkaubandust ja prostitutsiooni. Nad suitsetavad merekarbist valmistatud piipu. Džarauad usuvad, et sisserännanute haiglates pole võimalik surra. Saare üks peamisi atraktsioone on džarauade jälgimine paatidest ja bussidest kohalike turismiettevõtete vahendusel. Džarauad elavad ligikaudu 1000 ruutkilomeetril. Elupiirkonna sisse jääb Andamani saare peamine maantee Andaman Trunk Road. Džarauad lasevad Andaman Trunk Roadil sõitvaid busse metsast nooltega. Maantee avatakse ja suletakse liiklusele iga päev kindlal kellaajal. Džarauadel on oma emakeel. Nad söövad mett, molluskeid, kalu, sealiha ja suuri sisalikke.[1]
Sentinelid
[muuda | muuda lähteteksti]Sentinelid elavad Põhja-Sentineli saarel.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suurandamanid, onged ja džarauad on sõdinud inglastega.[1]
1896. aastal rajasid inglased Port Blairi kivist vangla, kus hoiti India iseseisvusaktiviste ja teisi ohtlikke kurjategijaid.[1]
1996. aasta 14. mail leiti Kadamtala küla lähistelt jalaluu murdnud džaraua. Kadamtala küla elanikud viisid ta Port Blairi G. B. Panti haiglasse, kus talle anti arstiabi, õpetati kandma riideid, kasutama vesiklosetti ning veerima tähtsamaid lauseid hindi ja inglise keeles. Sama aasta 3. oktoobril lasti ta tagasi metsa. Edaspidi kasutati teda džarauade ja sisserännanute vahelisel suhtlemisel. Sisserännanud panid talle nimeks Enmei. Džarauad on pärast seda juhtumit hakanud vigastuste korral pöörduma haiglasse.[1]
26. detsembril 2004 leidis India ookeanis aset maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 9,0 palli Richteri skaala järgi. Tekkinud 10-meetrise hiidlaine tagajärjel said saared tugevasti kannatada, hukkus tuhandeid inimesi. Sündmuse tagajärjel muutus saarte arv. Küttidest ja korilastest põlisrahvad hiidlaines teadaolevalt väga ei kannatanud.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Krister Kivi (26. juuli 2017). "Paradiis – inimsööjate viimane kants". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andamanid ja Nicobarid |