Anija
| Anija | |
|---|---|
 Anija mõisa peahoone | |
Pindala: 4,1 km² (2020)[1]  | |
| Elanikke: 92 (31.12.2021)[2] | |
| | |
| EHAK-i kood: 1278[3] | |
| Koordinaadid: 59° 23′ N, 25° 18′ E | |
  | |
 |
Anija on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Anijat on esmamainitud 1241. aastal (Hanaegus).
Ajavahemikul 1355–1482 asutati endise küla asemele Anija mõis.
1849. aastal asutati külas Anija külakool[4].
1858. aastal nõudsid Anija mõisa talupojad mõisalt teokoormiste vähendamist ning läksid seda mõisniku keeldumise tõttu Tallinna nõudma. Eduard Vilde on kirjutanud nende sündmuste põhjal romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid".
Praegune Anija küla sai alguse 1919. aasta maareformi järel, mil mõisa maad jagati väikesteks asundustaludeks (varasem Anija asundus). Anija asundus eksisteeris 1977. aastani, mil see nimetati ümber Anija külaks.[5]
Vaatamisväärsed on 20. sajandi algul laiendatud paljude võõrpuuliikidega kaitsealune Anija mõisa park ning mõisast kilomeetri jagu edelas asuv Anija looduskaitseala koos soise järvega, mis on tänapäevaks kinni kasvanud. Looduskaitseala lääneosa jääb otsapidi Kihmla külla. Külas asub mitu kultuurimälestiseks tunnistatud kultuskivi.
Külast voolab läbi Anija oja.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 30.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Anija veebiportaalis eestigiid.ee (vaadatud 10.05.2014)
- ↑ Marje Joalaid: artikkel "Anija" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 43.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Anija veebiportaalis eestigiid.ee
Linn: Kehra
Alev: Aegviidu
Külad: Aavere | Alavere | Anija | Arava | Härmakosu | Kaunissaare | Kehra | Kihmla | Kuusemäe | Lehtmetsa | Lilli | Linnakse | Looküla | Lükati | Mustjõe | Paasiku | Parila | Partsaare | Pikva | Pillapalu | Rasivere | Raudoja | Rooküla | Salumetsa | Salumäe | Soodla | Uuearu | Vetla | Vikipalu | Voose | Ülejõe