Arles

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Arles
Pindala: 759 km²[1]
Elanikke: 50 415 (1.01.2021)[2]
Koordinaadid: 43° 41′ N, 4° 38′ E

Arles ['arl] on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus. Linnas elab 52 600 inimest. Arles asub 80 km Marseille'st lääne pool Rhône'i jõe delta Camargue ülaosas.

Kreeklased asutasid Arlesi 6. sajandil eKr. Keldid vallutasid linna aastal 535 eKr ja panid linnale nimeks Arelate. Aastal 123 eKr vallutasid linna roomlased. Ühinedes edukalt koos Julius Caesariga võitluseks Pompeiuse vastu, tõusis linn Gallia Narbonensise provintsi tähtsamaks linnaks. Linn ümbritseti kogu ulatuses müüridega ja sinna ehitati amfiteater, võidukaar ja tsirkus.

Linna õitseng oli 300. ja 400. aastal, kui Rooma keisrid kasutasid seda sõjakäikude peastaabina. Arles oli keiser Constantinus Suure meelispaik ja ta ehitas linna mitu pesemiskohta, mille varemed on siiani säilinud. Constantinus III kuulutas end Lääne-Rooma keisriks ajavahemikus 404–411 ja kuulutas 408. aastal Arlesi Lääne-Rooma riigi pealinnaks. Rooma riigi lõpuaastatel oli linn tähtis kultuuri- ja ristiusukeskus.

700. aastate teisel poolel Arles sai kõvasti kannatada saratseenide ja frankide vahelises sõjas. 885. aastal sai Burgundiat ja Provence'i valitsenud frankide Arlesist Alam-Burgundia kuningriigi pealinn. Hilisemate aastasadade jooksul samm-sammult tõusis Prantsusmaa ja Provence'i edukamaks linnaks Marseille. Arlesi elanike arv oli võrreldes roomlasteaegsete hiilgeaegadega veidi vähenenud.

Modernsel ajajärgul oli Arles pikka aega märgatavalt edukas tänu Rhône'i jõe laevaliiklusele. Raudtee tulek hävitas suures osas laevaliikluse ja linn kaotas sellega kõvasti. Arlesi tagasihoidlikkus ja primitiivsus ahvatles maalikunstnik Vincent van Goghi, kes tuli linna 1888. aastal ja tegi linnast kolmsada maali.

Arlesis on märkimisväärseid roomlasteaegsete ehitiste varemeid, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Need on:

• Rooma teater
• Areen ehk amfiteater
• Alyscamps (rooma nekropol)
• Constantinuse termid (roomlaste pesemiskohad)
• cryptoporticus (suletud)

Püha Trophimukse kirik, endine katedraal, on märkimisväärne rooma arhitektuuri näide. Kiriku peaukse kohal olevat viimset päeva kujutavat skulptuuri peetakse rooma kunsti üheks parimaks teoseks.

Linnas on ka kuulus antiikajaloo muuseum (Musée de l'Arles et de la Provence antiques), kus on üks maailma paremaid roomlaste sarkofaagide kogusid väljaspool Roomat.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arles

Tsitaadid Vikitsitaatides: Arles

• Arlesi koduleht
• Arlesi maailmapärandi koduleht
• Arles UNESCO kodulehel