Arthur Võõbus

Arthur Võõbus (28. aprill 1909 Matjama, Vara vald – 25. september 1988 Oak Park, Illinois, USA) oli eesti usuteadlane ja orientalist (sürioloog), aastatel 1933–1940 ka Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku tegevvaimulik.

Arthur Võõbus lõpetas 1932. aastal Tartu Ülikooli, mille järel ordineeriti kirikuõpetajaks 21. augustil 1932. Aastatel 1933–1940 oli ta Tartu Pauluse koguduse õpetaja. Aastatel 1941–1942 tegi ta teaduslikku uurimistööd Saksamaal Mecklenburgis. 1943. aasta jaanuaris kaitses Tartu Ülikoolis usuteaduse doktori kraadi väitekirjaga "Munklus Süürias, Mesopotaamias, Pärsias kuni 10. sajandini".^[1]Aastatel 1943–1944 oli ta Tartu Ülikooli vana kirikuajaloo adjunktprofessor.

Arthur Võõbus põgenes 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja siirdus sealt hiljem USA-sse.

Ta oli aastatel 1946–1948 Hamburgi Balti Ülikooli professor, 1948–1977 Chicago Ülikooli Uue Testamendi ja algkiriku ajaloo professor, alates 1978. aastast Toronto Usuteaduse Instituudi dekaan. Alates 1979. aastast oli Võõbus Iraagi Teaduste Akadeemia liige.

Võõbus tegeles peamiselt Lähis-Ida kirikulooliste paikade ja nendega seotud ajalooliste ning kiriklike tekstide uurimisega. Pärast Teist maailmasõda USA-s tegutsedes kujunes temast maailma juhtivaid süriolooge.

• Kummargil käsikirjade kohal. Artiklikogumik. Koostanud Amar Annus. Sari "Eesti mõttelugu" nr 86, Ilmamaa, Tartu 2009, 424 lk

• Karl Raudsepp, Arthur Võõbus 1909–1988 (monograafia). EELK Usuteaduse Instituut, Toronto 1990, 230 lk (Arthur Võõbuse trükiste nimestik lk 184–200)

• Prof. Arthur Võõbus surnud Teataja, 15. oktoober 1988, nr 19, lk 9
• Amar Annus, "100 aastat maineka teadlase Arthur Võõbuse sünnist" Eesti Kirik, 29. aprill 2009