Baldassare Galuppi

Baldassare Galuppi (18. oktoober 1706 Burano saar Veneetsia lähedal – 3. jaanuar 1785 Veneetsia) oli itaalia helilooja. Sünnikoha järgi on tema hüüdnimi Il buranello.

Ta õppis Veneetsias Incurabili konservatooriumis Antonio Lotti juures kompositsiooni.

Algul saavutas Galuppi tagasihoidlikku edu tõsiste ooperitega (opera seria), kuid 1740. aastatel sai koos libretist Carlo Goldoniga üle Euroopa kuulsaks oma koomiliste ooperitega (dramma giacoso). Heliloojate järgmisele põlvkonnale oli ta tuntud koomilise ooperi isana. Väga populaarseks said ka mõned tema tõsised ooperid, mille libreto oli kirjutanud Metastasio.

Põhilise osa elust töötas Galuppi heategevus- ja usuorganisatsioonides, peamiselt Veneetsias. Aastatel 1741–1743 oli ta ooperihelilooja Londonis, 1748–1764 Püha Markuse koguduse kapellmeister ja Incurabili konservatooriumi direktor, 1765–1768 Peterburis õukonna kapellmeister ja laulukooli direktor. Nendel ametikohtadel kirjutas ta ühtlasi palju vaimulikku muusikat. Ta oli ka virtuoosne klahvpillimängija]], kes kirjutas klahvpillidele muusikat. Tema õpilane oli Dmitri Bortnjanski, kelle ta võttis Veneetsiasse naastes kaasa (õppima).

Galuppil oli raske Metastasioga koostööd teha. Metastasio uskus kindlalt, et ooperites peab muusikaline osa teenima sõnalist, mitte vastupidi. 1749. aastal kirjutas Metastasio Galuppi kohta, et too on suurepärane helilooja, kes kirjutab häid partiisid viiulitele, tšellodele ja lauljatele, aga ületamatult halb helilooja luuletajate seisukohalt. "Kui ta kirjutab [muusikat], siis ta mõtleb sõnadele sama palju kui sina enda paavstiks valimisele. ... Mis puutub publikusse, siis hindavad teda need, kes kuulavad kõrvadega, mitte hingega." Sellegipoolest kestis nende koostöö kaua ja tõi kuulsust mõlemale.

Pärast Galuppi surma vajus tema looming suuresti unustusse. Dramma giacoso žanr läks moest ja hiljem seda ei saanudki esitada, sest Galuppi oli oma ooperitesse kirjutanud tähtsad rollid kastraatidele, kes aga ooperilavadelt kadusid. Alles 20. sajandi lõpul on tema loomingut taas ulatuslikumalt lavastama ja isegi salvestama hakatud.

• 112 ooperit sealhulgas
  • opera seria "Järjekindel ustavus e. Sõbrad - rivaalid" 1722 (16-aastaselt) Veneetsia
  • "Dorinda" 1729
  • "Äratuntud Kyros" 1737
  • "Isipile" 1737 Torino
  • "Aleksander Indias" 1738 Mantova
  • "Hüljatud Didone" 1741 Modena
  • "Penelope" 1741 London
  • "Scipio Kartaagos" 1742
  • "Enrico" 1742 London
  • "Sirbace" 1743
  • "Armastuse jõud" 1745 Veneetsia
  • "Scipio Hispaanias" 1746
  • "Antigono" 1746 London
  • "Olympiada" 1747 Milano
  • "Demetrio" 1748 Viin
  • "Semiramide riconosciuta" 1749 Milano
  • "Antaserse" 1749 Viin
  • "Pahupidi maailm ehk Naised valitsevad" 1750 Veneetsia
  • "Issiple" 1750 Bologna
  • "Antigona" 1751 Rooma
  • "Naljakad virtuoosid" 1752 Veneetsia
  • "Hiina kangelane" 1753 Napoli
  • "Filosoof" 1754 Veneetsia
  • "Attalo" 1755 Padova
  • "Idomeneo" 1756 Rooma
  • "Adrian Süürias" 1758 Livorno
  • "Tituse halastus" 1760 Torino
  • "Ariadne ja Theseus" 1763 Padova
  • "Kuningas jahil" 1763 Veneetsia
  • "Iphigenia Taurises" 1768 Peterburis
  • "Amor lunatico" 1770 Veneetsia
  • "Montezuma" 1772
  • "Teenija armastamiseks" 1773
• 51 sonaati klaviirile
• 7 keelpillikvartetti
• missad
• reekviem
• oratooriume-kantaate, sealhulgas
  • "Vabastatud heategija" (La virtu liberata) 1765
  • "Heategija ja ilu liit" 1766
  • "Amphion" 1780 Veneetsia

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Baldassare Galuppi