Bella Ahmadulina

Bella Ahmadulina
Sünniaeg	10. aprill 1937 Moskva
Surmaaeg	29. november 2010 (73-aastaselt)
Matmispaik	Novodevitšje kalmistu
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Bella Ahhatovna Ahmadulina (vene Белла Ахатовна Ахмадулина; 10. aprill 1937 Moskva – 29. november 2010 Peredelkino, Moskva oblast) oli vene luuletaja, kes Jossif Brodski arvates oli tuntuim kaasaegne vene keeles kirjutav luuletaja.

Ahmadulina sündis tatari-itaalia päritolu peres. Tema kirjandustegevus algas koolipõlves, kui ta tegi ajakirjanikuna kaastööd Moskva ajalehele Metropol. Luuleoskusi õpetas talle Jevgeni Vinokurov. Ahmadulina esimesed luuletused ilmusid 1955. aastal ajakirjas Oktjabr, ning need leidsid sooja vastuvõtu ortodokssete Nõukogude luuletajate poolt.

1960. aastal lõpetas ta Gorki Kirjandusinstituudi.

1962. aastal ilmus tema esimene luulekogu "Струна". Mitmed tema hiljem avaldatud luuletustest on viisistatud ja saanud lauludena populaarseks.

Ahmadulina luuletustes on kesksel kohal sõprus, armastus, inimsuhted. Ta on kirjutanud paljudest vene luuletajatest esseid ja teinud tõlkeid. Oma kirjutistes kajastab ta väga harva poliitikat, kuigi nooruses toetas ta dissidente.

1954. aastal abiellus ta Jevgeni Jevtušenkoga, 1960. aastal Juri Nagibiniga.

1974. aastast oli ta abielus vene teatrikunstniku Boriss Messereriga. Neil oli elamu Peredelkinos ja ateljee Moskvas.

• "Muusikatunnid" (luulevalimik). Tõlkinud Leelo Tungal. Sari "Nõukogude luule". Eesti Raamat, Tallinn 1979, 44 lk

• Jelena Skulskaja, "Õhtusöök trellide taga Bella Ahmadulinaga" – KesKus 2001, nr 9, lk 26; ilmunud ka Jelena Skulskaja kogumikus "Siilid udus", Tallinn 2006, lk 12–15

• Vaapo Vaher, "Lõpmata ülev Bella" – Sirp 19. aprill 2002, lk 3 (ilmunud ka Vaapo Vaheri raamatus "Kokaiin Balti jaama turult: miniatuure vene kultuurist", Tallinn 2003, lk 124–126)