Berthold (Liivimaa piiskop)

Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198. Enamik infost tema elu ja tegevuse kohta pärineb Henriku Liivimaa kroonikast.

Pärast esimese Üksküla piiskopi Meinhardi surma pühitses Bremeni peapiiskop Hartwig II 1196/1197. aasta talvel tema järglaseks Bertholdi, kes oli tollal Loccumi tsistertslaskloostri abt. On arvatud, et ta võis juba Meinhardi ajal Liivimaal misjonärina tegutseda. Algselt küll tõrkudes lasi Berthold end peapiiskopil ümber veenda ja ta läks Liivimaale.^[1][2]

Piiskopina Ükskülasse jõudes võttis ta kiriku varanduse oma valdusse ning püüdis joogi, toidu ja kingitustega paganate ja kristlaste poolehoidu võita, kuid Holmi kalmistu pühitsemise ajal hakkasid kohalikud liivlased vaidlema, kas ta koos kirikuga ära põletada, maha lüüa või uputada. Nad heitsid talle ette vaesust. Seda nähes põgenes ta Ojamaa kaudu Saksimaale ja kaebas paavst Coelestinus III-le, kes seepeale lubas piiskopil Liivimaa kristlaste kaitseks ja apostaatide usku tagasisundimiseks kasutada ristisõdijaid, kellele ta omalt poolt selle eest pattude kustutamise garanteeris.^[2][3]

Pärast sõjaväega naasmist nõudis ta liivlastelt kristlusse tagasipöördumist ja julgeolekuks pantvange, et nad enam paganlusse tagasi ei langeks, nagu nad olid mitu korda teinud. Sõlmiti vaherahu, kuid see lõppes, kui liivlased hobusemoona otsivaid sakse tapnud olid. Järgnenud lahingus tulevase Riia linna asukohal kandis hobune Bertoldi liivlaste keskele, kus Ymaut (kroonika hilisemates tekstides tekkinud ümberkirjutusvea tõttu on juurdunud ekslik nimekuju Imant, lätipäraselt Imants) torkas ta selja tagant odaga läbi ja teised rebisid ta lõhki.^[2]

Vanim Henriku kroonika tekst (Codex Zamoscianus) ei nimeta Bertholdi surmapäeva. Hilisemates käsikirjades on sellena antud üheksas päev enne augusti kalende (24. juuli). Pole teada, millal see kiilund tekkis ja kui põhjendatud ta on. See võis olla tuletatud Bertoldi hauakirjast Riias. Lübecki Arnoldi kroonika järgi toimus lahing kuumal aastaajal.^[2]

Pärast Bertholdi surma sõlmiti Üksküla ja Holmi liivlastega rahu ja nad lasksid end preestritel ristida, lubades neid ka ülal pidada. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema.^[2]