Daugava
| Daugava | |
|---|---|
 Daugava Riias | |
| Lähe | Valdai kõrgustikul |
| Suubub | Liivi lahte |
| Valgla maad | Venemaa, Valgevene, Läti, Eesti, Leedu |
| Valgla pindala | 87 900 km²  |
| Pikkus | 1020 km |
| Langus | 221 m |
| Lang | 0,28 m/km |
| Parempoolsed lisajõed | Aiviekste, Dubna |
| Vasakpoolsed lisajõed | Dzisna |
 | |
Daugava jõgi (läti keeles Daugava, saksa keeles Düna, liivi keeles Vēna, eesti keeles varem ka Väina jõgi[1]), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava jõgi on 1020 km pikk ja jaguneb kolme riigi vahel: Venemaale kuulub sellest ülemjooksul 325 km, Valgevenele 328 km ja Lätile alamjooksul 367 km. Daugava valgla on 87 900 km². Jõe vooluhulk suudmes on 678 m³/s.
Voolutee
[muuda | muuda lähteteksti]Daugava lähe asub Venemaal Tveri oblastis Peno rajoonis 221 m kõrgusel merepinnast Valdai kõrgustikul väikse Korjakino järve lähedal soos. Daugava (Lääne-Dvina) laius ülemjooksu alguses ei ületa 20 meetrit, jõe kaldad on mõõdukalt järsud ning jõesäng kivine, kohatiste kärestikega. Mõne kilomeetri kaugusel lähtest suubub jõgi Ohvati järve[2]. Ohvati järve suubub ka Lääne-Dvina parempoolne lisajõgi Volkota[2].
Lääne-Dvina väljub Ohvati järve edelaotsast ja voolab lõunasse [2]. Jõgi läbib Andreapoli ja Zapadnaja Dvina linna[2]. Andreapoli ja Zapadnaja Dvina vahel on jõgi kuni 50 meetrit lai.
Allavoolu suubub jõkke vasakult Velessa ja jõgi pöördub selles kohas läände[2]. Veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse paremalt Žižitsa ja selles kohas pöördub jõgi lõunasse[2]. Sellest veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse vasakult Meža ja jõgi pöördub edelasse[2]. Žižitsa ja Meža vahel on Lääne-Dvina Tveri (vasakul kaldal) ja Pihkva oblasti (paremal kaldal) piiriks;[2] Meža suudmest allavoolu voolab jõgi Smolenski oblastis[2] ja selle laius suureneb 200 meetrini. Mežat on kasutatud palgiparvetamiseks ja suudme taga on parvetatud puidu kogumiskoht. Smolenski oblastis läbib jõgi Selezni ja Veliži ning ületab seejärel Valgevene piiri[2]. Veližist allavoolu on jõgi laevatatav. Ühtlasi kulgeb Veližist kuni suudmeni mööda jõe üht või teist kallast maantee, Vitebskist allavoolu ka raudtee[2].
Valgevenes voolab Daugava (Lääne-Dvina) läbi Suraži, kus jõkke suubuvad paremalt Usvjatša ja vasakult Kasplja, edasi läbi Ruba ja Vitebski, kus vasakult suubub Lutsossa lisajõgi. Vitebskis pöördub jõgi läände, Bešankovitšõs loodesse. Edasi voolab jõgi läbi Uła (kus vasakult suubub Uła jõgi) ning seejärel loode suunas kuni Polatski linnani. Uła ja Polatski vahel suubub jõkke paremalt Obali jõgi, Polatskis samuti paremalt Palata jõgi. Edasi voolab Lääne-Dvina läbi Navapołacki linna, seejärel suubub sellesse vasakult Ušatša jõgi, Dzisna linnas vasakult Dzisna jõgi, Vierchniadźvinskis paremalt Drõssa ja pärast seda paremalt Sarjanka jõgi. Sarjanka suudmes pöördub Daugava läände ja jõuab Läti territooriumile. Lühike lõik jõest on ka Valgevene ja Läti riigipiiriks ning selles kohas asub jõe Valgevene-poolsel (lõuna)kaldal Druja linn.[3]
Lätis voolab Daugava läbi Krāslava linna ja Krāslava piirkonna, läbi Augšdaugava piirkonna ja läbi Daugavpilsi suurlinna. Daugavpilsi kohal pöördub Daugava loodesse, voolab tükk aega Jēkabpilsi ja Līvāni piirkondade piirina (jõe kaldal asub Līvāni piirkonna keskus Līvāni, kus Daugavasse suubub paremalt Dubna jõgi) ning läbi Jēkabpilsi piirkonna (Jēkabpils asub jõe kaldal). Daugavasse suubub Aiviekste ja jõgi pöördub läände. Edasi voolab jõgi läbi Aizkraukle piirkonna (Aizkraukle asub jõe kaldal), pöördub taas loodesse, voolab läbi Ogre piirkonna (Ogre asub jõe kaldal) ja on Ķekava ning on Salaspilsi piirkondade piiriks. Salaspilsi piirkonda jääb ka suur Dole saar. Edasi voolab Daugava läbi Riia ning suubub seal Läänemerre Liivi lahte. Vahetult enne seda suubub Daugavasse vasakult Lielupe).[4]
Daugava laius on Daugavpilsi kandis 200 m, Riia sildade juures 700 m, aga pisut enne Lielupe suuet koguni 1,5 km. Jõeoru laius on keskjooksul 1–1,5 km, alamjooksul 5–6 km. Jõe sügavus on suudmes 8–9 m.
Eestist kuuluvad Daugava jõgikonda Kirikumäe järv ja Pedetsi jõgi. Pedetsi on Aiviekste lisajõgi.
Jõe majanduslik tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Keskajaks oli Daugavast saanud tähtis kaubatee, mida mitmed lohistusteed ühendasid Dnepri ja Volgaga. Merelaevadele ei olnud jõgi kasutatav; seetõttu asus jõe suudmes paik, kus kaubad lotjadele ümber laaditi ja millest arenes alates 13. sajandist Riia hansalinn. Regulaarne reisiliiklus jõel algas aastal 1892, mil avati liin Biešankovičy ja Veliži vahel. Liikluse muutsid raskemaks jõel asuvad 150 kärestikku ja madal veetase (isegi alamjooksul oli jõe sügavus kohati vaid meeter); ka oli jõgi neli kuud aastas kaetud jääga. Jõgi on laevatatav 980 kilomeetri ulatuses. Probleemide lahendamiseks rajati XIX sajandi lõpus jõe põhjakaldale Riia-Orjoli raudtee, mille kasvav tähtsus tõi kaasa jõe lõunakaldale jäänud kaubalinnade (Druja, Dzisna, Jaunjelgava) tähtsuse vähenemise ja nende aeglase hääbumise. Tänapäeval jõge Riiast kaugemal sisemaal kaubavedudeks enam ei kasutata.
Daugaval asub mitu hüdroelektrijaama. Riia HEJ asub 35 kilomeetri kaugusel jõe suudmest, Ķegumsi HEJ 70 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Suurim hüdroelektrijaam on Pļaviņase HEJ, mis asub Aizkraukle linnas 107 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Lätisse kavandati veel neljandatki hüdroelektrijaama Daugavpilsi lähistele, kuid selle ehitus peatati elanikkonna vastuseisu tõttu. Samuti on jõele kavandatud mitmeid hüdroelektrijaamasid Valgevene territooriumil; esimene neist (Viciebski HEJ) pidi valmima 2017. aastal.
Muud
[muuda | muuda lähteteksti]Läti suurima jõena oli seda sümboolselt kujutatud ka Läti NSV lipul.
Daugava järgi on nime saanud Devoni Daugava lade.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Daugava |