Boris III
Boris III (Boris Klemens Robert Maria Pius Ludwig Stanislaus Xaver; 30. jaanuar 1894 – 28. august 1943) oli Bulgaaria tsaar Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. Ta sai tsaariks 1918. aastal, mil tema isa Ferdinand I loobus troonist järjestikuste kaotuste tõttu Teises Balkani sõjas ja Esimeses maailmasõjas. Alates 1934. aastast oli ta sisuliselt diktaator.
Teise maailmasõja alguses oli Bulgaaria neutraalne, ent avalik arvamus kaldus teljeriikide poole, kes olid sundinud Rumeenia Lõuna-Dobrudža Bulgaariale loovutama. Nõnda kuulutas Boris 1941. aastal sõja Kreekale ja Jugoslaaviale, et saada tagasi eelmistes sõdades kaotatud maa-alasid. Kuid Boris keeldus kuulutamast sõda Nõukogude Liidule ja saatmast oma riigi juute Adolf Hitleri käsul Poola. Küll kuulutas ta sõja Suurbritanniale ja Ühendriikidele, mistõttu pommitasid liitlasväed 1944. aastal Sofiat.
Ta suri mõni päev pärast visiiti Hitleri juurde südamepuudulikkusse, mis on tekitanud kahtluse, et Hitler laskis ta mürgitada. See on siiski ebatõenäoline, sest kohtumise ja surma vahel oli mitu päeva. Surmaeelsel päeval oli tal mitteametlik lõunasöök Itaalia saatkonnas. Trooni päris tema kuueaastane poeg Simeon II.
Ta abiellus Itaalia kuninga Vittorio Emmanuele III tütre Giovannaga. Neil oli kaks last: Simeon II ja printsess Maria-Luisa.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Eelnev Ferdinand I | Bulgaaria tsaar 1918–1943 | Järgnev Simeon II |