1934

1934. aasta (MCMXXXIV) oli 20. sajandi 34. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis jaanuar 1934

• 9. jaanuar – Eesti saadik Berliinis Karl Menning tegi lahkumisvisiidi Saksa Riigi presidendile Paul von Hindenburgile.
• 22. jaanuar – Riias arreteeriti Jaan Tõnissoni^[küsitav] tehingutega^[viide?] seotud erukindral Dmitri Lebedev.
• 30. jaanuar – Eesti saadik Stockholmis Friedrich Akel esitas oma ärakutsekirja Rootsi kuningale Gustav Vle.

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis veebruar 1934

• 6. veebruar – Eesti saadik Berliinis Friedrich Akel esitas oma volitused Saksamaa presidendile Paul von Hindenburgile.

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. märts - avati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum praeguses Müürivahe 12, Tallinn hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis).

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

• ...

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

• 15. mai – Lätis leidis aset Ulmanise riigipööre.
• 23. mai – tulevahetuses USA politseiga hukkusid kurikuulsad röövlid-mõrvarid Bonnie ja Clyde.

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

• 30. juuni – Saksamaal toimus pikkade nugade öö, mil Adolf Hitler kõrvaldas sadu SA liikmeid.

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

• 22. juuli – FBI agendid tapsid Chicagos gangster John Dillingeri.

August[muuda | muuda lähteteksti]

• 19. august – Saksamaal anti rahvahääletuses kogu võimutäius Adolf Hitlerile.

September[muuda | muuda lähteteksti]

• 8. september – USAs puhkes laeval Morro Castle tulekahju, milles hukkus 137 inimest.
• 12. september – Genfis sõlmiti Üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

• ...

November[muuda | muuda lähteteksti]

• ...

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

• ...

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

• 3. jaanuar – lasti liikvele kahesendine vahetusraha.
• 4. jaanuar – USA saadik John van Antwerp MacMurray esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 15. jaanuar – sisemaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
• 15. jaanuar – Konstantin Päts seati Põllumeestekogude poolt riigivanema kandidaadiks.
• 21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 17 autot^[1].
• 24. jaanuar – hakkas kehtima muudetud põhiseadus, mis nägi ette riigivanema valimise rahva poolt viieks aastaks.
• 29. jaanuar – August Tõruvere valiti Alatskivi vallavanemaks.
• 30. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeks ettevalmistust; ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner^[1]
• 31. jaanuar – August Tepp esitas end kirjas Riigikogu juhatusele Riigivanema kandidaadiks.

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. veebruar – Eesti vanim politseinik, allkonstaabel Jaan Kulmann, sai 70-aastaseks.
• 6. veebruar – Hariton Berezin valiti Mustvee alevivanemaks.
• 7. veebruar – August Jukk valiti Jõgeva alevivanemaks.
• 8. veebruar – registreeriti Konstantin Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee.
• 12. veebruar – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.
• 15. jaanuar^[küsitav] – välismaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
• 15. veebruar – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 17. veebruar – registreeriti ühing "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine".
• Veebruaris ilmus Heiti Talviku esimene luulekogu "Palavik"^[2].
• 21. veebruar – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24^[1].
• 28. veebruar – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0^[1]

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. märts – toimus teine rahvaloendus, mille käigus loendati Eestis 1 126 134 inimest (88,2% eestlasi).
• 4. märts – Eesti jääpallikoondise 20. sajandi viimane, 11. maavõistlus, kus Porvoos kaotati Soomele 3:6^[1]
• 7. märts – Soome eestlane Kalevi Kotkas ületas esimese eurooplasena Brasiilias Rio de Janeiros kõrgushüppes 2 meetrit^[1].
• 12. märts – riigivanem Konstantin Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra ja määras Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks.
• 12. märts – Kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner keelas poliitilised koosolekud nii kinnistes ruumides kui ka lahtise taeva all, samuti rongkäigud.
• 12. märts – Soomes Salpausselkä suusamängudelt võtsid esimest korda osa Eesti murdmaasuusatajad^[1].
• 14. märts – moodustati Eesti Võimlejate Liit^[1].
• 16. märts – Riigikogu kiitis valitsuse erakorralised meetmed heaks.
• 24. märts – registreeriti Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Selts.
• 24. märts – Jaan Inno valiti Koorküla vallavanemaks.

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. aprill – lahutati Kohtuministeerium ja Siseministeerium.
• 10. aprill – Riigikogu põllumeeste kogude rühm esitas ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu 50-ni.
• 20. aprill – Tapal hävis tulekahjus 12 elumaja kõrvalhoonetega.
• 25. aprill – riigivanem Konstantin Päts nimetas alates 1. maist 1934 Tallinna linnapeaks Jaan Sootsi.
• 25. aprill – Vabariigi Valitsus nimetas alates 1. maist 1934 Nõmme linnapeaks Ludvig Mühlbachi, Tartu linnapeaks Aleksander Tõnissoni ja Narva linnapeaks Jaan Lutsu.
• 26. aprill – Roomas toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eestit esindas vaid kaks maadlejat, kellest August Neo sai hõbemedali^[1].

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

• 2. mai – Tallinnas avati Ülemiste tsiviillennuväli.
• 13–14. mai – valiti Nõmküla vallavolikogu.
• 25. mai – Valitsuse ettepanekul kuulutas riigivanem oma dekreediga välja koolireformi kava. Enam tähelepanu pöörati kutseharidusele. Koolikohustust lühendati 16-lt eluaastalt 14-le. Algkool muudeti 4-klassiliseks. Sellele järgnesid 5-klassiline keskkool ja 3-klassiline gümnaasium.^[3]
• 29. mai – Tallinnas tegi esimese lennu esimene Eestis konstrueeritud lennuk PON-2 "Enn"^[2].

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

• 2. juuni – Tartus algasid Eesti riigi lipu 50. aastapäeva pidustused^[2].
• 3. juuni – eelmise päeva lipu pidustuste raames avati Otepää kiriku seinal bareljeefid, mis EÜS oli lipu õnnistamisele pühendanud^[2].
• 13. juuni – valitsus otsustas, et riigistab osaühisuse Raadio-Ringhääling^[2].
• 14. juuni – Valdeku laskeväljal hukkus mürsuplahvatuses 10 Tondi sõjakooli aspiranti ning vigastada sai üle 20 sõjaväelase.^[4]
• 15.–17. juuni – Tallinnas toimusid I Eesti Mängud. Mängudelt võttis osa üle 3000 võimleja ja 500 sportlase^[1].
• 18. juuni – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935^[1].
• 19. juuni – EELK kirikukogu valis uueks piiskopiks Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Hugo-Bernhard Rahamäe^[2].
• 23. juuni – Võnnu lahingu aastapäeva tähistati esimest korda võidupühana.
• 29. juuni – toimus Eesti-Leedu jalgpallimaavõistlus, mis jäi viiki 1:1^[1].

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

• ...

August[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. august – lasti käibele 1-kroonine metallvahetusraha.
• 17. august – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Irboska vallavanema Nikita Semjonovi.
• 18.–20. august – Soome president Pehr Evind Svinhufvud oli visiidil Eestis.

September[muuda | muuda lähteteksti]

• 15. september – avati Tallinna Kunstihoone.
• 15. september – Pärnu linna delegatsioon andis riigivanem Konstantin Pätsile Pärnu aukodaniku diplomi.
• 15. september – riigivanem Konstantin Päts kohtus V Riigikogu rühmade esindajatega.
• 16. september – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi ordineeriti piiskopiks.
• 21. september – Valdu Rannaleet ületas purilennukil Sinilind Soome lahe.

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. oktoober – loodi Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus^[5].
• 2. oktoober – Riigivanema otsusega lõpetati V Riigikogu istungjärk.

November[muuda | muuda lähteteksti]

• 2. november – asutati Inseneride Koda^[2].
• 17. november – ilmus lavakunsti kuukirja "Teater" esimene number^[2].

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

• 12. detsember – esimest korda anti välja riigivanema kirjandusauhinnad, pärjatuiks osutusid Anton Hansen Tammsaare ja Karl-August Hindrey^[2].
• 21. detsember – jõustus 18. detsembril antud Siseministri sundmäärus nr 19 trükitoodete suhtes, perioodilised trükitooted pidid avaldama ametlikke teadaandeid^[6].
• Aasta lõpus ilmub kaks tähelepanuväärset ajaloolist romaani: "Ümera jõel" (autor: Mait Metsanurk) ja "Surnud majad" (autor: August Mälk)^[2].

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sündinud 1934

• 7. jaanuar – Charlie Jenkins, USA kergejõustiklane
• 7. jaanuar – Abel Posse, Argentina kirjanik ja diplomaat
• 10. jaanuar – Leonid Kravtšuk, Ukraina poliitik
• 11. jaanuar – Jean Chrétien, Kanada poliitik
• 27. jaanuar – Édith Cresson, Prantsuse poliitik
• 1. veebruar – Andres Sööt, eesti filmilooja
• 2. veebruar – Otar Ioseliani, gruusia filmirežissöör
• 10. veebruar – Ilona Laaman, eesti luuletaja
• 11. veebruar – Manuel Noriega
• 24. veebruar – Bettino Craxi, Itaalia poliitik
• 27. veebruar – Ralph Nader, USA poliitiline aktivist
• 3. märts – Jacek Kuroń, Poola poliitik
• 6. märts – Mihhail Žvanetski, humorist
• 9. märts – Juri Gagarin, kosmonaut
• 26. märts – Herald Eelma, eesti graafik
• 1. aprill – Vladimir Pozner, teleajakirjanik
• 15. aprill – Kuulo Kalamees, eesti seeneteadlane
• 18. aprill – Arne Mikk, eesti ooperilavastaja
• 22. aprill – Ene-Margit Tiit, eesti matemaatik
• 24. aprill – Shirley MacLaine, USA filminäitleja
• 4. mai – Tatjana Samoilova, vene teatri- ja filminäitleja
• 8. mai – Udo Petersoo
• 21. mai – Gleb Panfilov, filmirežissöör
• 30. mai – Aleksei Leonov, kosmonaut
• 6. juuni – Albert II, Belglaste kuningas
• 10. juuni – Valli Naelapea, eesti luuletaja
• 29. juuni – Taavo Virkhaus, eesti dirigent
• 1. juuli – Sydney Pollack, USA filmirežissöör
• 1. juuli – Ester Pajusoo, eesti näitleja
• 1. juuli – Nasta Pino, eesti ajakirjanik
• 4. juuli – Colin Welland, Briti näitleja ja stsenarist
• 7. juuli – Rein Einasto, eesti geoloog
• 11. juuli – Giorgio Armani, moekunstnik
• 12. juuli – Van Cliburn, USA pianist
• 13. juuli – Wole Soyinka, Nigeeria kirjanik
• 13. juuli – Aleksei Jelissejev, kosmonaut
• 16. juuli – Õie Orav, eesti filmiloolane
• 19. juuli – Hilja Varem, eesti näitleja
• 2. august – Valeri Bõkovski, kosmonaut
• 2. august – Ain-Elmar Kaasik, eesti arstiteadlane
• 2. august – Tatjana Elmanovitš, eesti filmiteadlane
• 2. august – Lembit Valt, eesti filosoof
• 3. august – Jonas Savimbi, Angola poliitik
• 4. august – Allan Murdmaa, eesti arhitekt
• 16. august – Pierre Richard, prantsuse koomik
• 22. august – Norman Schwarzkopf, USA kindral
• 30. august – Anatoli Solonitsõn, vene filminäitleja
• 4. september – Eduard Hill, estraadilaulja
• 6. september – Tiiu Lass, eesti keraamik
• 13. september – Tamara Milaškina, vene ooperilaulja
• 19. september – Brian Epstein
• 20. september – Sophia Loren, itaalia filmitäht
• 21. september – Leonard Cohen, Kanada laulja
• 22. september – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja
• 22. september – Helga Nõu, eesti kirjanik
• 23. september – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
• 26. september – Winnie Mandela
• 28. september – Brigitte Bardot, prantsuse filminäitleja
• 7. oktoober – Ulrike Meinhof
• 13. oktoober – Nana Mouskouri, laulja
• 18. oktoober – Kir Bulõtšov, ulmekirjanik
• 19. oktoober – Kalju Terasmaa, eesti muusik
• 22. oktoober – Georgi Jungvald-Hilkevitš, Venemaa filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist
• 5. november – Kira Muratova, filmirežissöör
• 9. november – Carl Sagan, USA astronoom
• 9. november – Ingvar Carlsson, Rootsi poliitik
• 10. november – Ülle Ulla, eesti baleriin ja näitleja
• 19. november – Valentin Ivanov, Nõukogude Liidu jalgpallur
• 24. november – Alfred Schnittke, helilooja
• 28. november – Kaljo Põllu, eesti graafik
• 8. detsember – Alissa Freindlihh, filminäitleja
• 18. detsember – Boriss Volõnov, kosmonaut
• 21. detsember – Hendrik Krumm, Eesti laulja
• 26. detsember – Richard Swinburne, inglise filosoof
• 27. detsember – Larissa Latõnina, Nõukogude Liidu sportvõimleja, edukaim sportlane olümpiamängudel 18 medaliga

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. jaanuar – Jakob Wassermann, saksakeelne kirjanik
• 1. jaanuar – Gustav Märja, Petseri konstaabel
• 31. jaanuar – Walter Wellman, USA lennunduspioneer
• 11. veebruar – Fritz Klatte, saksa keemik
• 18. veebruar – Albert I, Belglaste kuningas
• 23. veebruar – Edward Elgar, briti helilooja
• 7. märts – Ernst Enno, eesti kirjanik
• 14. märts – João do Canto e Castro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
• 23. mai – Clyde Barrow ja Bonnie Parker
• 11. juuni – Lev Võgotski, Nõukogude psühholoog ja eripedagoog.
• 1. juuli – Ernst Röhm (tapeti)
• 4. juuli – Marie Curie
• 25. juuli – Nestor Mahno
• 2. august – Paul von Hindenburg, Saksa kindral ja poliitik
• 9. oktoober – Alexander von Kluck, saksa sõjaväelane
• 16. november – Alice Liddell, Lewis Carrolli raamatu "Alice Imedemaal" nimitegelase prototüüp
• 1. detsember – Sergei Kirov, nõukogude riigitegelane (tapeti)

Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

• füüsika – auhinda välja ei antud
• keemia – Harold Clayton Urey
• meditsiin – George Hoyt Whipple, George Richards Minot, William Parry Murphy
• kirjandus – Luigi Pirandello
• rahu – Arthur Henderson

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

• Eesti Kroonika 1934