Briti Muuseum

Briti muuseum
	British Museum
	Vaade muuseumile kirdest
Asutatud	1753
Asukoht	London, Suurbritannia
Aadress	Great Russell Street, London WC1, England, UK
Liik	kunstimuuseum
Kollektsioon	umbes 8 miljonit eset
Külastajaid	5 842 138 (2010) Suurbritannia külastatuim muuseum; Külastajate arvult maailmas 2. kohal (2010);
Koduleht	www.britishmuseum.org

Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys. See on maailma üks suuremaid muuseume, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum.

Kogud

Briti Muuseumil on rikkalik Vana-Egiptuse kogu, mis sisaldab näiteks papüüruseid, muumiaid ja Rosetta kivi, mis leiti 1799. aastal ja mille abil dešifreeriti egiptuse hieroglüüfiline kiri. Kui Napoleoni väed inglastele kapituleerusid, viidi Prantsuse teadusliku ekspeditsiooni leiud, sealhulgas Rosetta kivi, Londonisse.

Assüüria kogu on maailma rikkalikem. Muuseumisse on toodud arvukalt arheoloogilisi leide Sumeri, Assüüria ja Väike-Aasia linnadest. Niinivest leidis kuningliku arhiivi ja raamatukogu tuhandete savitahvlitega. See sisaldab Austen Henry Layardi leitud raidkujusid ja alabasterplaate bareljeefidega Nimrudi ja Niinive kuningapaleest, Assurbanipali suure arhiivi ja raamatukogu kiilkirjas savitahvlitega. Kaldea osakonnas on märkimisväärseid kogusid Uri väljakaevamiste leidudest.

Hindamatute muististe seas on Elgin Marbles, aastal 1816 lord Elginilt ostetud 1801–1803 peamiselt Ateena Akropolilt kogutud marmorskulptuurid, sealhulgas Pheidiase kuulus Parthenoni friis.

Olulised on ka keskaja kogud Ilberti kogu (kellad) ning vaaside, gemmide, müntide ja vaselõigete kogud.

Etnograafilised kogud sisaldavad palju ainest Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast.

1808. aastal asutatud gravüüride ja joonistuste kogus on Albrecht Düreri joonistuste album, Rembrandti ja Rubensi teoseid, üks Giovanni Bellini visandite vihik, 20 Michelangelo joonistust, 20 000 J. M. W. Turneri joonistust ja palju kaarte.

Haldus

Muuseumi juhtkond koosneb direktorist ja mõjukast nõukogust (Board of Trustees).

Muuseum kuulub riigile ja saab riigieelarvest raha. Samuti saadakse palju annetusi fondidelt ja sponsoritelt.

Muuseumil on järgmised osakonnad:

Vana-Egiptuse ja Sudaani osakond (Department of Ancient Egypt and Sudan)
Vana-Lähis-Ida osakond (Department of Ancient Near East)
Aasia osakond (Department of Asia)
Müntide ja medalite osakond (Department of Coins and Medals)
Etnograafia osakond (Department of Ethnography)
Kreeka ja Rooma muististe osakond (Department of Greek and Roman Antiquities)
Esiaja ja Euroopa osakond (Department of Prehistory and Europe)
Gravüüride ja joonistuste osakond (Department of Prints and Drawings)
Restaureerimise, dokumenteerimise ja teaduse osakond (Department of Conservation, Documentation and Science)
Hariduse osakond (Department of Education)
Raamatukogude ja arhiivide osakond (Department of Libraries and Archives)

Ajalugu

Muuseum asutati 1753. aastal, kui riik omandas Sir Hans Sloane'i 50 000-köitelise raamatukogu ning suuri loodusloo- ja kunstikogusid. Sloane pärandas need riigile 20 000-naelase vastutasu eest. Parlament võttis päranduse vastu. Peagi lisandus Cottonian Library märkimisväärsete käsikirjadega, sealhulgas Lindisfarne'i evangeeliumid ja 1471 asutatud Old Royal Library 12 000-köiteline kogu, kuhu kuulus ka Codex Alexandrinus.

1759. aastal tehti need kogud Briti Muuseumi nime all maailma esimese muuseumina avalikkusele tasuta kättesaadavaks. Selleks ostis parlament Montague House'i.

Aastatel 1823–1852 kolis see Sir Robert Smirke'i projekteeritud praegusse uusklassitsistlikku hoonesse. 1847. aastal Montague House lammutati. Aastatel 1855–1857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina, kuni 1990. aastatel raamatukogu (Briti Raamatukogu) ära kolis. Seal on ka galeriid.

Muuseumile on ruumi juurdesaamiseks tehtud mitu juurdeehitust. Aastatel 1881–1885 lahutati loodusloolised kogud. Alates 1963. aastast kuuluvad need eraldi muuseumile (British Museum of Natural History South Kensingtonis). 1970. aastal viidi välja ka etnograafiakogud, millest sai Museum of Mankind (Burlington Gardens), kuid kogud saadi 1998. aastal tagasi ning moodustavad nüüd Briti Muuseumi etnograafiaosakonna.

1922. aastal alustati konserveerimistöid. 1961. aastal rajati teaduslaborid.

Enne Teist maailmasõda viidi kogude põhiosa varjule Walesi. Sõja ajal said hooned mitu pommitabamust. Kõige tõsisemaid kahjustusi saadi mais 1941.

Kirjanik George Bernard Shaw, kes suri 1950, pärandas oma autoriõigused Briti Muuseumile.

Muuseum on annetuste ja ostudena hankinud märkimisväärseid esemeid. Aastal 1933 ostis muuseum Nõukogude Liidult Piibli-käsikirja Codex Sinaiticus. Aastal 1939 annetati muuseumile luksusesemed 7. sajandi laevmatuselt Sutton Hoos.

Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi (Elizabeth II Great Court). See oli üks Londoni millenniumiprojektidest. Ehitise projekteeris Foster & Partners. See läks maksma 100 miljonit naela. Tegu on suure klaaskupliga kunagise hoovi kohal ümmarguse endise lugemissaali ja tiibhoonete vahel. See on Euroopa suurim klaasiga kaetud ruum.

Vaata ka

Välislingid