Bonaparte
Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804–1814, 1815 ja 1852–1870, Napolit 1806–1808, Hispaaniat 1808–1813, Hollandit 1806–1810 ja Vestfaali 1807–1813.
Carlo Maria Buonaparte ja Maria Letizia Ramolino pojast Napoléon Bonaparte'ist sai Prantsuse keiser Napoleon I. Tähtsad olid ka Napoleoni vennad Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte ning Jérôme Bonaparte, kelle Napoleon pani enda vallutatud või moodustatud riikide etteotsa. Louis Bonaparte pojast Charles Louis Napoléon Bonaparte'ist sai Prantsuse keiser Napoleon III.
Kuulsamad suguvõsa liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Napoleon I (1804–1814, 1815) – Prantsusmaa imperaator, samuti Itaalia kuningas (1805–1814)
- Napoleon II (1815) – Prantsusmaa imperaator, sündides nimetati Rooma kuningaks, kuid ei valitsenud kunagi
- Napoleon III (1852–1870) – Prantsusmaa imperaator
- Louis I (1806–1810) – Hollandi kuningas
- Louis II (1810) – Hollandi kuningas, samuti Bergi suurhertsog (1809–1813)
- Joseph I (1806–1808) – Napoli kuningas
- Mathilde Letitia Bonaparte (27. mai 1820 Trieste – 2. jaanuar 1904 Pariis), abiellus San Donato vürsti Anatole Demidoffiga (5. aprill 1813 Moskva – 29. aprill 1870 Pariis)
- Jérôme I (1807–1813) (15. november 1784 Ajaccio – 24. juuni 1860 Villegen) Vestfaali kuningas, abiellus Württembergi printsessi Catharina Fredericaga (21. veebruar 1783 Peterburi – 29. november 1835 Lausanne)
- Joseph I (1808–1813) – Hispaania kuningas
- Elisa Bonaparte (1809–1814) – Toscana suurhertsoginna
- Napoléon Joseph Charles Paul Bonaparte (1822–1891)