Eesti-Venemaa suhted
Eesti-Venemaa suhted on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolsed rahvusvahelised suhted. Diplomaatilised suhted Eesti ja Venemaa eelkäija Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepinguga.[1] Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal tunnustas Vene NFSV Eesti riiklikku iseseisvust uuesti sama aasta 24. augustil ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu 6. septembril.[2][3]
Taasiseseisvumise järel on suhted Eesti ning Venemaa vahel olnud pingelised. Venemaa keeldub praegust Eesti Vabariiki tunnustamast 1918. aastal välja kuulutatud vabariigina, mille ta väidab olevat lõppenud 1940. aastal, mil Eesti Nõukogude Liiduga liideti. Selle asemel väidab Venemaa praeguse Eesti Vabariigi olevat Eesti NSV seaduslik järglane. See väide on põhjustanud probleeme kahe riigi suhtluses: erineb arusaamine riikidevahelistest kehtivatest lepetest (peamiselt on aruteluks Tartu rahu kehtivus), Eesti NSV loomise legaalsusest, Eesti-Vene õigest riigipiirist ning venekeelse rahvusvähemuse positsioonist Eestis.[1]
Viimane ametlik Eesti ja Venemaa riigipeade kohtumine toimus 2019. aasta aprillis, mil tollane Eesti president Kersti Kaljulaid läks Moskvasse avama Eesti ajaloolist saatkonnahoonet pärast pikka remonti. Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtus Kaljulaid 18. aprillil.[4] Mitte ükski Venemaa riigipea, peaminister ega välisminister ei ole iseseisvasse Eestisse ametlikku visiiti teinud.[5]
Venemaa invasioonist Ukrainasse 2022. aastal on Eesti-Vene suhted jõudnud madalseisu. Venemaa Riigiduuma on ähvardanud tühistada Eesti iseseisvumist tunnustava seadluse.[6] Riigikogu kuulutas 18. oktoobril 2022. aastal Venemaa režiimi terroristlikuks.[7]
Olulisemaid visiite
[muuda | muuda lähteteksti]_02.jpg)
Eesti presidentide Venemaa külastused:[8]
- President Lennart Meri kohtus Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga 1994. aasta juulis.
- Presidendid Vladimir Putin ja Arnold Rüütel kohtusid 2003. aasta mais Peterburis toimunud EL-i ja Venemaa tippkohtumise raames.
- 2005. aasta jaanuaris sõitis president Rüütel visiidele Moskvasse, et võtta vastu kõrge kiriklik autasu Aleksius II-lt. Visiidi käigus kohtus Rüütel president Vladimir Putiniga.[9]
- Eesti president Toomas Hendrik Ilves kohtus Venemaa presidendiga 2008. aastal, kui ta kohtus Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga soome-ugri rahvaste viiendal maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis.
- 2010. aastal käis Ilves Moskvas, kui seal tähistati 9. mail II maailmasõja lahingute lõppu Euroopas.
- Toomas Hendrik Ilves käis 2011. aastal Peterburi Jaani kiriku taaspühitsemisel.
- 2019. aastal kohtusid Eesti president Kersti Kaljulaid ja Putin Moskvas esmakordselt pärast Krimmi okupeerimist. Külastus tegi murelikuks mitmed Eesti spetsialistid ja avaliku elu tegelased, ent sai ettevaatlikumat kuid optimistlikumat tagasisidet Vene ekspertidelt.[10][11] President Kaljulaid kutsus Putini ametlikult külla ka suvel Tartus toimuvale 8. soome-ugri rahvaste maailmakongressile, kuhu Putin tulemata jättis.[4][12]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Matti Aivar Lind (02.02.2020). "Tartu rahulepingu 100. aastapäev pälvis Vene meedia tähelepanu". Delfi.
- ↑ Toomas H. Liiv (25.08.1991). "Eile kell 15.15 tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust". Päevaleht.
- ↑ "N. Liidu Riiginõukogu tunnustas eile Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust". Päevaleht. 07.09.1991.
- ↑ 4,0 4,1 Andres Einmann, Konstantin Sednev (20.04.2019). "Visiidi kajastus: keeruline logistiline operatsioon". Postimees.
- ↑ Marko Mihkelson (15.04.2019). "Marko Mihkelson: suhete parandamine eeldab Venemaa head tahet". Postimees.
- ↑ "Vene riigiduuma võib kaaluda ka Eesti ja Läti tunnustamise tühistamist". Postimees. 14.06.2022.
- ↑ "Riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks". Eesti Rahvusringhääling. 18. oktoober 2022.
- ↑ Aleksander Pihlak (02.04.2019). "Millised Eesti ja Venemaa presidendid on varasemalt kohtunud ja millest räägiti?". Delfi.
- ↑ Igor Taro (21.01.2005). "Arnold Rüütel kutsus Vladimir Putini külla". Õhtuleht.
- ↑ Agaate Antson (04.04.2019). "Kaljulaidi visiit Putini juurde teeb eksperdid murelikuks". Postimees.
- ↑ Marvel Riik (03.04.2019). "Kaljurand ja Mihkelson president Kaljulaidi visiidist Moskvasse: ei ole väärikas minna riiki, kuhu sind pole kutsutud". Õhtuleht.
- ↑ Erkki Bahovski (22.06.2021). "Erkki Bahovski: Soome-ugri kongressi koht päikese all". Postimees.