Fännikirjandus

Fännikirjandus (inglise fan fiction või kõnekeeles fanfic) on teos, mille fännid on kirjandusteose, seriaali või filmi põhjal kirjutanud.

Kirjanik Lev Grossman kutsub fännikirjandust "juttudeks ja romaanideks, mis kasutavad teiste inimeste loomingust pärit tegelasi ja tegevuspaiku".^[1]

Kuna algsete kirjutiste tegelased ja muu juurdekuuluv intellektuaalne omand on kaitstud autorikaitseseadustega, siis tekitab see mitmeid õiguslikke küsimusi. Samuti on autorid fännikirjanduse toetamises eri arvamusel. J. K. Rowling, kelle "Harry Potteri" sarjast on kirjutatud kõige rohkem fännikirjandust, on fännikirjanduse poolt.^[2] "Jää ja tule laulu" autor George R. R. Martin on aga fännikirjanduse vastu.^[3]

Autorid võivad ka oma suhtumist fännikirjandusse muuta. Kirjanik Orson Scott Card on kirjutanud oma veebisaidil, et "Kirjutada ilukirjandust minu tegelasi kasutades on moraalselt sama minu majja kolimise ja pere väljaviskamisega". Ta hiljem muutis enda arvamust, kutsudes fänniteoseid reklaamideks.^[4]

Fännikirjanduse alla kuuluvad nii hobikirjutajate lühikesed tekstid kui ka pikemad professionaalselt kirjutatud romaanid ja muud teosed. Mõned tänapäevaks välja kujunenud žanrid:

• Järg (ingl continuation), mida kirjutatakse, kui originaalteos ei jõudnud oma peamise jutuga lõpuni või mille lõpp ei meeldinud fännikirjanduse autorile.^[5]
• Ristumine (ingl crossover), kus ühe sarja tegelased kohtuvad teisest sarjast pärit tegelastega ja kirjeldatakse nende kohtumist.^[6]
• Enesesisestus (ingl self-insert fic), kus autor kujutleb ennast versiooni peategelasena.^[7]
• Asendusreaalsus (ingl alternate universe), mis muudab olemuselt maailma, kus originaaltegelased asuvad.^[8]
• Suhestamine (ingl shipping), mida kirjutatakse, et luua romantilisi suhteid tegelaste vahel. See tuleneb sõnast relationship ('suhe').^[9]

Fännikirjandus on ajas muutunud. Fännikirjanduse alguspunkti ja selle vanust on raske määrata. Veiko Märka kutsub Eesti Ekspressi artiklis "Kalevipoega" (1862) fännikirjanduseks.^[10] Taivo Tobreluts nimetab Vana-Kreekas valminud näidendeid Homerose teoste põhjal esimeste näidetena fännikirjandusest.^[11]

Termini fan fiction esmakasutus pärineb 1939. aastast. See kirjastati ajakirjas Le Zombie.^[12]

George R. R. Martin eristab 1960. aastate fännikirjandust nüüdisaegsest. Ta nimetab 1960. aastatel loodud kirjandust "fännide kirjutatud ilukirjanduseks, mis avaldati ilma rahata".^[13]

Tänapäeval käsitletav fännikirjandus võis saada alguse 1960. aastatel ajakirjas Spockanalia, kus avaldati "Star Treki" seriaali põhjal mitteametlik kirjutis ^[14]. "Star Treki" põhjal kirjutamine jätkus 1970. aastatel. Juba siis oli näha žanrite tekkimist, kui kirjutati paroodiaid ning armu- ja seikluslugusid.^[1]

Interneti ja fännikirjanduse levik on käinud käsikäes. Teosed, mille põhjal kõige rohkem fännikirjandust kirjutatakse, on alguse saanud internetiajastul. Need teosed on "Harry Potter" ja "Videvik", millel on populaarseimal fännikirjanduse veebisaidil fanfiction.net kokku üle miljoni kirjutise.^[15]

Fännikirjandusel on olnud märkimisväärne mõju kirjanduselule. Paljud fännikirjanduse autorid on oma loomingu tõttu muutunud professionaalseteks kirjanikeks. Mõned kirjanikud on teoseid luues fännikirjandust arvesse võtnud.

Mõned populaarsed teosed, nagu "Viiskümmend halli varjundit" said alguse fännikirjandusena. Kandes algselt nime "Master of the Universe" ja kasutades tegelasi "Videviku" romaanisarjast, muutus see pärast ümberkirjutamist ja tegelaste ümbernimetamist menuraamatuks ja filmiks "Viiskümmend halli varjundit".^[16]

Rebecca Sugar, kes on loonud populaarse joonissarja "Steveni universum", kirjutas nooruses animatsiooni "Invader Zim" põhjal fännikirjandust.^[14]

Fännikirjanduse teoseid on nomineeritud auhindadele ja mõni on ka auhindu võitnud. Üks esimesi "Star Treki" põhjal valminud kirjutisi oli nomineeritud Hugo auhinnale aastal 1974.^[1] Hugo auhind on üks tähtsamaid teadusulme tunnustamise viise.

Juba esimese "Star Treki" fänniteose ilmumisega Spockanalia ajakirjas tekkisid küsimused selliste teoste legaalsuse kohta. Enamik autoreid on nende teoste põhjal kirjutatud materjali müümisele väga vastu.

Ameerika Ühendriikides loetakse ja kirjutatakse kõige rohkem fännikirjandust, mistõttu on seal ka olnud kõige rohkem kohtuasju. Seal on õigussüsteemis kõige rohkem autoriõigusega tegeletud.

Autorid on pöördunud kohtu poole. Ühel juhul on see lõppenud fänniteose müügi takistamisega Ameerika Ühendriikides. Paljud need kohtuasjad lõppevad aga fänniteose kirjaniku võiduga, sest Ameerika Ühendriikides on fännikirjandus kaitstud autoriõiguse seadusega. Seaduslikult nimetatakse fännikirjandust tuletatud teoseks.^[14]

Lucasfilm kasutas aastal 1981 autoriõiguse paragrahvi. Anti välja seaduslikke hoiatusi fännidele, kes kirjutasid ja avaldasid ajakirjades erootilist materjali ja kasutasid "Star Warsi" sarja tegelasi, aga ei teinud sama mitteerootiliste teostega. Paljud fännid pidasid seda ideoloogiliseks mõtete piiramiseks. Selliste juhtude tõttu jätkus suur osa fännimaterjali jagamisest põranda all.^[17]

Ameerika Ühendriikide autoriõiguse seaduse järgi kuulub teos õigustatud kasutuse alla, arvestades järgmisi kriteeriume:

• "kasutuse eesmärk ja loomus, mille alla kuulub selle kasutuse tulunduslik või mittetulunduslik, hariv eesmärk;
• autoriõigusega kaitstud teose olemus;
• kasutuse kogus ja sisulisus seoses autoriõigusega kaitstud teose tervikuga;
• kasutuse mõju autoriõigusega kaitstud teose võimalikule turundusele või väärtusele".^[18]

Interneti levikuga 1990. aastatel tekkisid paljud veebisaidid fännikirjanduse loomiseks ja jagamiseks. Praeguseks populaarseim neist on fanfiction.net, mille lõi fännikirjanduse kogukond 1998. aastal.

2021. aasta veebruaris külastas seda lehekülge 146 miljonit inimest, kellest ligi 45% oli Ameerika Ühendriikidest.^[19]

Aastate jooksul on saidil miljoneid kasutajaid, kes on kirjutanud kümneid miljoneid fänniteoseid. Populaarseimaks kategooriaks on kujunenud "Harry Potter", mille põhjal on kirjutatud ligi 837 000 fänniteost.^[15]