Filippo Brunelleschi

Filippo Brunelleschi
Sünniaeg	1377 Firenze (Firenze Vabariik)
Surmaaeg	15. aprill 1446 (68-aastaselt) Firenze (Firenze Vabariik)
Matmispaik	Santa Maria del Fiore katedraal
Amet	arhitekt
Teosed	Santa Maria del Fiore katedraal
[muuda Wikidatas]

Filippo Brunelleschi [brunell'eski] (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes, sealhulgas Firenze Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik.

Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks 1401 jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile), millega ta tuntuks sai. Bargello muuseumis võib näha mõlema kunstniku võistlustööd – reljeefe Iisaki ohverdamise teemal.

Brunelleschi veetis tõenäoliselt järgmised kolm aastat oma sõbra Donatello juures Roomas skulptuuri ja arhitektuuri õppides. Ta huvitus ka matemaatikast (ta oli Paolo dal Pozzo Toscanelli sõber) ja tehnikast ning antiikmälestiste uurimisest, kaldudes rohkem arhitektuuri kui kullassepakunsti poole. Brunelleschi on kuulus oma julgete ja tehniliselt uudsete projektide poolest ning antiikarhitektuuri vormide taaskasutuselevõtu poolest. Ta katsetas maalimises esimeste seas perspektiivi ja leiutas hüdraulilise mehhanismi ja keeruka kellavärgi, mis kumbki pole säilinud. Brunelleschit mäletatakse eeskätt arhitektina, kes kehtestas uued antiikarhitektuurist lähtuvad kaanonid (rahulikud rütmid, selge geomeetria ja sümmeetria) ning kasutas sageli kõige lihtsamaid materjale, nagu hall pietra serena ja lubjatud krohv.

Alates 1409. aastast keskendus ta Firenze toomkiriku (firenzelased kutsuvad seda hellitavalt Duomo 'ks) ehitusele, eriti kuulsale kupli probleemile, mis pakkus talle tehnilist huvi. Tema projekt, mis nägi ette kupli ehitamise spiraalsete tellisekihtidena kahe lihtsa raamistiku vahele, võitis 1418. aasta võistluse ning 1423 jäi temale kogu vastutus kiriku ehituse eest. Selle lõpuleviimiseks kulus suurem osa tema elust. Põhistruktuur valmis 1434. aastal ning sellele lisati 1436 Andrea del Verrocchio katuselatern ja 1438 neli poolkupliga tribüüni apsiidis.

Kuppel on sellepärast nii revolutsiooniline, et ta ei vaja tugipiilareid ega kandetalasid. Kogu struktuuri püsimine oli rajatud materjali survejõudude tasakaalule. Talade puudumine tegi võimalikuks, et kuppel nägi nii väljast kui ka seest ilus välja. Selle kupli ehitamisest loetakse renessanssarhitektuuri algust.

Toomkiriku ehituse ajal projekteeris ja ehitas Brunelleschi Firenzes Capella de' Pazzi Santa Croce kiriku kloostris, mida alustati 1429, ja leidlaste varjupaiga (Spedale degli Innocenti; 1421–1424); Andrea della Robbia klaasitud terrakotarondellidega. Samuti rekonstrueeris ta San Lorenzo kiriku (1421–1440) ja projekteeris Santo Spirito kiriku. Brunelleschi muutis Firenze arhitektuuri iseloomu ja vajutas linnale oma pitseri.

Brunelleschi ehitas veel Sagrestia Vecchia, Cosimo de Medici kabeli San Lorenzo kiriku küljes Firenzes, Ponte a Mare Pisas ja Palazzo di Parte Guelfa (1425) Firenzes ning lõpetamata jäi tal Rotonda degli Angeli (1434) Firenzes. Praegu vaieldakse, kas Brunelleschi võis teha Palazzo Pitti algsed joonised.

Kui Brunelleschi suri, maeti ta Firenze toomkirikusse nii tagasihoidlikku hauda, et see oli sajandeid teadmata ning avastati alles 1972.

Tema elust ei ole palju teada, on vaid kirjeldus Giorgio Vasari raamatus "Le vite de' più eccellenti pittori, scultori, e architettori".

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Filippo Brunelleschi