Palazzo Pitti

Palazzo Pitti eestvaade
Palazzo Pitti tagantvaade

Palazzo Pitti ehk Pitti palee on suur, peamiselt renessanss-stiilis palee Itaalias Firenzes.

Palazzo Pitti asub Arno jõe lõunakaldal Ponte Vecchio lähedal.

Palazzo põhiehitis pärineb aastast 1458. Esialgu oli see Firenze pankuri Luca Pitti residents, millest on hoone oma nimegi saanud. Hoone arhitekt oli Luca Fancelli. Giorgio Vasari andmetel oli küll arhitekt Filippo Brunelleschi ja Fancelli kõigest tema assistent, kuid tänapäeval seda ei usuta, sest selleks ajaks, mil hoonet ehitama hakati, oli Brunelleschi juba 12 aastat surnud.

1549 müüs Luca Pitti järeltulija Buonaccorso Pitti lossi Toscana hertsogi Cosimo I abikaasale Toledo Eleonorale. Cosimo käskis Giorgio Vasaril lossi laiendada ning seda rohkem kui kahekordistati täiendava tiiva ehitamisega tahaossa. Lisaks projekteeris Vasari ja laskis ehitada Vasari koridori, mis kulgeb Ponte Vecchio kaudu üle Arno jõe ning ühendab Palazzo Pittit läbi Uffizi galerii teisel pool jõge asuva Palazzo Vecchioga, mis oli Cosimo vana palee ja valitsuse asukoht.

Esialgu kasutati Palazzo Pittit hertsogi ametlike külaliste majutamiseks ja aeg-ajalt õukondlikeks ülesanneteks. Alles Eleonora poeg Ferdinando I de Medici ja tema abikaasa Austria Johanna asusid Palazzo Pittisse alaliselt elama ning tõid sinna Medicite kunstikogu.

1737 suri Medicite dünastia meesliinis välja ja 1743 suri ka viimase Medicite soost suurhertsogi õde. Seejärel läks kogu Toscana koos Palazzo Pittiga Austria päritolu Lotringi dünastiale. 1860 läks Toscana Savoia dünastiale. Pärast Itaalia ühendamist oli Firenze lühikest aega Itaalia pealinn ja kuni 1871 elas Palazzo Pittis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele II.

Tema pojapoeg Vittorio Emanuele III kinkis lossi 1919 Itaalia riigile. Loss ja selle juurde kuuluvad hooned muudeti kunstigaleriideks ja muuseumideks, kus säilitatakse mitte üksnes selle originaalsisustust, vaid ka muid Itaalia riigi omandatud kunstiväärtusi. Külastajatele on avatud kokku 140 ruumi. Põhiliselt on need sisustatud 17. sajandi ja 18. sajandi alguse stiilis, aga mõned ka varasemas stiilis ja on hilisemaidki lisandusi, näiteks kuninga troonisaal. Tänapäeval paikneb Palazzo Pittis Firenze suurim muuseumikompleks.

2005. aastal avastati paleest üllatuslikult 18. sajandist pärit vannitoad. Selgus, et tolle aja vannitubades sarnanes torude paigutus vägagi tänapäevaste vannitubade omaga.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]