Finantsteenused

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. (August 2023) Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Finantsteenused on majanduslikud teenused, mida pakub rahanduse tööstus, mis hõlmab ettevõtteid, kes käitlevad raha, nagu näiteks krediidiühistud, pangad, krediitkaardiettevõtted, kindlustusfirmad, raamatupidamisettevõtted, börsimaaklerid, investeerimisfondid, üksikjuhid ja mõningad riigi spondeeritud ettevõtted. Finantsteenuseid pakkuvad ettevõtted eksisteerivad kõigis majanduslikult arenenud geograafilistes piirkondades nagu Londonis, New Yorgis ja Tokyos.^[1]

Esimesed ajaloolised teated pankadest on pärit umbes 4000 aastat tagasi. Juba Rooma, Kreeka, Babüloni, Hiina ja Egiptuse iidsed tsivilisatsioonid kasutasid ja said kasu pankade olemasolust. Kui algselt tegelesid pangad rahaliste vahendite hoiustamise, klientide arvelduste korraldamise ja laenude andmisega, siis 20. sajandi lõpp tõi koos globaliseerumise ja infotehnoloogia arenguga pangandusse enneolematu konkurentsi. See sunnib järjest laiendama pakutavate toodete-teenuste valikut ja uusi turge otsides võitlema klientide pärast.^[1]

SMS-laen (SMS loan) on väikelaen, mille laenutaotlust on võimalik esitada Interneti või telefoni teel. SMS-laenu üldjuhul iseloomustab lühike periood ja kõrge intress. SMS-laenu võtmine on seotud mitmete ohtudega, muuhulgas on levinud mitmed SMS-laenu petuskeemid. SMS-laenu võttes on reaalne oht ennast lõhki laenata, sest SMS-laenu väljastamisel ei kontrollita laenuvõtja finantsolukorda, sissetulekut ega olemasolevaid laenukohustusi.^[2]

Hüpoteek on kinnisasja pant. Näiteks eluasemelaenu väljastamisel vormistatakse notari juures hüpoteek panga kasuks. See tähendab, et ühelt poolt hüpoteek annab võimaluse laenu saamiseks ning teiselt poolt on ta laenuandjale tagatis. Hüpoteek annab laenuandjale õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.^[2]

Järelmaks on tarbimislaen, mille kasutamise eesmärk võib olla erinev. Järelmaksulepingus fikseeritakse laenu tähtsamad tingimused, nagu näiteks periood, tagasimakse tingimused, kuumakse suurus, intress jne.^[2]

Krediitkaart on pangakaart, mis annab võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga antavat krediiti. Krediidilimiit lepitakse kokku vastava lepingu sõlmimisel. Krediitkaardiga makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kliendi vabast krediidilimiidist. Eelkõige on krediitkaart mõeldud ostude eest tasumiseks, kuid sellega on võimalik välja võtta ka sularaha. Krediitkaardiga sooritatud tehingute eest toimub tasumine panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Tagasimaksmise viisid võivad olla erinevad. Krediitkaardile võivad olla kehtestatud erinevad tasud näiteks aastatasu, kuu hooldustasu, intress jne. Krediitkaartide tasude ning teiste tingimustega on võimalik tutvuda pankade kodulehtedel.^[2]

Väikelaenud on laenu vorm, mille puhul puudub tagatis ja selle saab enamasti väga kiire ja minimalistliku laenutaotlusprotsessi tulemusena. Väikelaenud, on nagu nimigi ütleb, väiksema summaga väljastatavad laenud, umbes 100–200 eurot.^[2]

Tarbimislaen on väikelaenu vorm, mille eesmärgiks on laenuvõtja tarbimisvajaduste rahuldamine. Kui paljudel laenudel on kindlaks määratud sihtotstarve, siis tarbimislaenudel seda tehtud pole.^[viide?]

Kommertspank on peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast).^[3] Kommertspankade osutatavad tähtsamad teenused jagatakse kolmeks:

• hoiustamine;
• laenamine;
• maksete teostamine.

Hoiustamine on väärtpaberite ja -asjade tähtajaline või tähtajatu oma arvele võtmine. Laenamine on laenu-, järelmaksu-, liisingu- ja garantiitoodete pakkumine. Hoiustamisel ja laenamisel pakub pank klientidele ka nõustamist.

Maksete teostamine on majandustehing, kus üks majandussubjekt (eraisik, ettevõte või organisatsioon) kannab oma arvelt raha teise majandussubjekti arvele^[4]

Investeerimispank on finantseerimisasutus, mis aitab jõukaid individuaale, korporatsioone ja valitsusi andes nõu ja seeläbi kasvatades rahalisi vahendeid. Investeerimispank võib aidata ettevõtteid ka ühinemisprotsessidel, vara soetamisel ja väärtpaberite kauplemisel. Peamised teenused on^[5]:

• korporatsioonide finantseerimine,
• ettevõtete ühinemine ja vara omandamine,
• omakapitali uuringud,
• müük ja kauplemine,
• varahaldamine.

Investeerimispangad saavad kasumit, nõudes tasusid ja vahendustasusid enda osutatavate teenuste eest.^[6]

Kindlustus on riski maandamise tehing, mis kindlustab täieliku või osalise finantsilise kompensatsiooni kaotuse või kahju põhjustamise teatud sündmuse tõttu, mida ei olnud võimalik kindlustatud firmal vältida.^[7]

Elukindlustus toetab kindlustatu peret siis, kui kindlustatu seda enam teha ei saa. Kui satutakse õnnetusse või peaks juhtuma halvim, makstakse olenevalt olukorrast, kas kindlustatule või tema lähedastele hüvitist. See aitab ootamatus olukorras igapäevaste kulutustega toime tulla.^[7]

Kodukindlustusega on kaitstud selle ehitise juurde kuuluvad rajatised ja hoone olulised osad (sh sisseehitatud valgustid, sanitaarseadmed), tehnosüsteemid (sh soojuspumbad, kommunikatsioonitrassid), siseviimistlus (sh köögimööbel, v.a köögitehnika) ja sisseehitatud mööbel. Kahju korral taastatakse kodu täielikult.^[7]

Reisikindlustus katab õnnetuste ja haigestumisega seotud arstiabi ning transpordi kulud; reisikava muutusest (sh reisi ärajäämine, katkemine, transpordivahendi hilinemine) tekkinud kulud; reisile kaasa võetud isiklike esemete taastamise või asendamisega seotud kulud, kui need esemed saavad reisi ajal äkiliselt toimunud ettenägematu sündmuse tagajärjel; kahjustada või hävinevad (sh varastatakse); reisi käigus kolmandatele isikutele põhjustatud eseme- või isikukahjud.^[7]