Galeer

Galeer (itaalia sõnast galera) on aerude ja purjede abil liikuv puidust laev, mida kasutati alates 2. aastatuhandest eKr kuni 18. sajandini peamiselt sõja-, aga ka kaubalaevana.

Keskaegsel galeeril oli üks kuni kolm reeglina ladinapurjedega masti ja enamasti 16–32 paari ühes reas paiknevat aeru. Aerude pikkus oli kuni 15 meetrit ja ühe aeruga tegi tööd 3–9 meest. Galeeri pikkus oli kuni 60 meetrit, meeskonnas kuni 450 inimest. Sõudjateks olid harilikult orjad, sõjavangid või sunnitöölised. Venemaal 1696 rajatud galeerilaevastikus sõudsid sõdurid. Galeerid olid 7.–18. sajandil peaaegu kõigi Euroopa riikide laevastikus. Alates 15. sajandist olid relvastuses suurtükid.

Ramses III (vaarao u 1186–1155 e.m.a) valitsemisperioodiks olid egiptlased laevaehituse kohta oma naabritelt palju õppinud. Ramsese galeerid olid ehitatud kiilule ja varustatud rammiga ning kaitsereelinguga sõudjatele. Vööris ja ahtris oli platvormid võitlemiseks, küljekaitsed ja varesepesa täpsuslaskurile või vaatlejale. Töömahuka raa allalaskmise asemel sai nelinurkset purje hõlpsasti ülespoole kokku rullida. Varsti pärast seda perioodi egiptlaste laevaehitustehnoloogia areng peatus ning ülevõim merel läks teistele rahvastele.^[1]