Hannes Oja

See artikkel räägib ühiskonnategelasest. Alpinisti kohta vaata artiklit Hannes Oja (alpinist).

Hannes Oja (29. märts 1919 Martna vald, Läänemaa – 17. detsember 2012 Toronto, Kanada) oli eesti ühiskonna- ja kultuuritegelane, luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja kriitik.

Kooliteed alustas 1927. aastal Oja Rannamõisa algkoolis. Edasi õppis Martna algkoolis. 1929. aastast õppis Läänemaa Gümnaasiumis. Kaks aastat õppis Uuemõisa Kõrgemas Põllunduskoolis. 18 kuud kestnud ajateenistuse läbis vabatahtlikult Aegna saare merekindluses. Järgnes põgenemine Soome, kus ta võttis soomepoisina osa lahingutegevusest Karjala rindel eestlastest koosnevas jalaväerügemendis 1943. aasta novembrist 1944. aastani. Soomest siirdus ta 1944. aastal Rootsi ja 1951. aastal Kanadasse.

Aastatel 1975–1986 ja 1997–2001 töötas Hannes Oja ajalehe Vaba Eestlane toimetajana, jätkates seejärel kirjutamist ka ajalehele Eesti Elu.

Hannes Oja sulest on ilmunud neli luulekogu. Esimesed luuletused kirjutas algkooli ajakirjale, luuletas ka gümnaasiumis.

Ta on olnud paljude kogumike ja koguteoste toimetaja, samuti soomepoiste ajakirjas Põhjala Tähistel (toimetuse sekretär 1956–1975, toimetaja 1981–1993 ja 2006) ning Peetri Koguduse väljaandes Elu.

Hannes Oja oli Soomepoiste Klubi Torontos üks eestvedajatest.

• Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneteristi III järk
• 1985 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) teenetemärk
• 1995 Soome Sõjaveteranide Keskliidu kuldne teenetemärk
• 2003 Soome Valge Roosi Rüütelkonna teeneterist
• 2008 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kuldteenetemärk

• Hannes Oja looming