Helme mõis

See artikkel on Helme kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata Helme kirikumõis

Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Valga maakonda Tõrva valda^[1].

Keskajal asus enam-vähem mõisa kohal Helme ordulinnus.^[1]

Liivi sõja järel oli mõis Poola Pärnu vojevoodkonna Viljandi staarostkonna folvark ehk riigimõis^[2].

Mõis kuulus Rennenkampffidele, 1866. aastast Georg von Transehele, 1888. aastast Astaf von Transehe-Roseneckile, 1892 . aastast Harald Georg Alexander von Strykile (1859–1917) ja 1918. aastast tema pärijad Eric von Stryk, Hans Heinrich Friedrich Waldemar von Stryk, Edgar Ivo Maria Arthur von Stryk, Karin Elisabeth Marie von Stryk, Gabriella Maria Justina Ferdinande von Stryk^[3]

Mõisa juurde kuulus kuni müümiseni 1875. aastal Pupsi karjamõis.

Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid mõisa viimased omanikud Strykid^[1].

Mõisahooned

Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati Jakob Gustav von Rennenkampffi (1716–1791) aegu 1760–1770. aastatel^[1]. Peahoone on säilinud tänapäevani^[1].

Kõrvalhooneist on säilinud Helme mõisa vesiveski ja Helme mõisa sepikoda^[4]. Historitsistlik maakividest sepikoda on Valga–Uulu maantee poolt ühekorruseline, õue poolt pooleteisekordne viilkatusega lõhutud maakividest ehitis. Lõunapoolne otsafassaad on lahendatud laiadele kivipostidele toetuva ulualusena, mille all asusid sepikoja väravad.

Helme lossipargis asus esimene Friedrich von Schilleri mälestusmärk (1805, hävinud)

1810. aasta Pärnu-Viljandi ülemkirikueestseisja von Liphardti korralduse alusel asutas Helme mõisnik Gustav von Rennenkampff Helme vallas asuwasse Vanakoollitare tallu kooli, mis oli esimene haridusasutis ka Helme kihelkonnas^[5].

Helme mõisa endises härrastemajas avati 1925 Helme Põllutöökool, 1973. aastast Helme Kutsekeskkool.