Helme kihelkond

Helme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Helmet im Kreis Fellin) oli kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Rootsi aegses Pärnumaal ja Pärnu kreisis^[1] ja Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis.

• Helme kirikumõis (Pastorat Helmet)
• Aitsra mõis (Adscher), Ala mõisa kõrvalmõis
• Ala mõis (Assikas) rüütlimõis
• Asu mõis (Assuma) Koorküla kõrvalmõis
• Helme mõis (Schloß Helmet) rüütlimõis
• Holdre mõis (Hollershof, Morsel Ilmus) rüütlimõis
• Hummuli mõis (Hummelshof) rüütlimõis
• Jõgeveste mõis (Beckhof) rüütlimõis
• Kärstna mõis (Kerstenhof) rüütlimõis
• Koorküla mõis (Korküll) rüütlimõis
• Leebiku mõis (Abenkat) rüütlimõis
• Lõve mõis (Lauenhof) rüütlimõis
• Murikatsi mõis (Murrikatz) Kärstna kõrvalmõis
• Patküla mõis (Owerlack) rüütlimõis
• Riidaja mõis (Morsel Podrigel) rüütlimõis
• Roobe mõis (Ropenhof) rüütlimõis
• Taagepera mõis (Wagenküll) rüütlimõis
• Vanamõisa mõis (Alt-Wagenküll) Taagepera kõrvalmõis/karjamõis^[küsitav]
• Vanamõisa mõis (Althof) Leebiku kõrvalmõis

• Ala-Aitsra vald (1866–1899)
• Helme vald (1866–1917)
• Holdre vald (1866–1900)
• Hummuli vald (1866–1917)
• Jõgeveste vald (1866–1917)
• Koorküla vald (1866–1917)
• Kärstna vald (1866–1917)
• Leebiku vald (1866–1917)
• Lõve vald (1866–1917)
• Patküla vald (1866–1917)
• Riidaja vald (1866–1917)
• Roobe vald (1866–1899)
• Taagepera vald (1866–1917)

1810. aasta Pärnu-Viljandi ülemkirikueestseisja von Liphardti korralduse alusel asutas Helme mõisnik Gustav von Rennenkampff Helme vallas asuvasse Vanakoollitare tallu kooli, mis oli esimene haridusasutis Helme kihelkonnas. Vallakoolis õpetati lugemist, katekismust ja kirikulugu. Esimesed kirjalikud andmed kooli kohta on säilinud 1853. aastast.^[2] 1920. aasta "Avalikkude algkoolide seadusega" muudeti vallakoolid algkoolideks, 1920. aastal sügisel muudeti Helme algkool 4-klassiliseks ja 1924. aastal 6-klassiiiseks algkooliks ning samal ajal asus kool 1907. aastal Helme endise kihelkonnakooli ruumidesse.

• Alamõisa mõisa kalmistu
• Helme kalmistu
• Jõgeveste mõisa kalmistu
• Jõgeveste II maailmasõja matmispaik
• Kärstna mõisa kalmistu
• Kärstna II maailmasõja matmispaik
• Lõve mõisa kalmistu
• Riidaja mõisa kalmistu
• Taagepera kalmistu
• Taagepera mõisa kalmistu
• Tõrva õigeusu kalmistu

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 389.
• Linda Vilmre. Ajalooline traditsioon Helme kihelkonnast 1927. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2017.