Helmut Thomson

Helmut Gerhard Thomson (24. jaanuar 1905 Hageri – 14. august 1985 Wüstenselbitz, Baieri) oli eesti vaimulik.

Thomson lõpetas Tallinna Toomkooli ja õppis aastatel 1924–1930 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Täiendas end Tübingenis. Ordineeriti pastoriks 2. mail 1932.

Ta oli 1932. aastal Lääne-Harju praostkonna vikaarõpetaja, aastatel 1933–1936 Hageri Lambertuse koguduse abiõpetaja ja 1936–1941 Hageri Lambertuse koguduse õpetaja.

1941. aastal põgenes ta Saksamaale ja oli aastatel 1941–1945 pastor Lääne-Preisimaal Gross-Leistenaus. 1946. aastal oli ta ametis abistamiskontoris Sonnenfeldis, 1947. aastast oli pastor Ahornbergis (Baieri liidumaal).^[1]

Tema isa oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja, praost Konstantin Thomson. Vend Waldemar Thomson oli Pärnu Nikolai koguduse õpetaja. Vend Paul Thomson oli soo-uurija ja geoloog (Tartu Ülikooli geoloogia ja paleontoloogia dotsent). Tema õemees oli Harju-Madise koguduse õpetaja Otto Etzold. Teise õe poeg oli Burchard Lieberg, luterlik pastor Hesseni liidumaal Saksamaal. Tädimees, praost Friedrich Wilhelm Ederberg oli Kaarma ja Kambja koguduste õpetaja. Tädipoeg Bruno Ederma oli Lääne-Nigula ja Rakvere Kolmainu koguduste õpetaja^[2].