Hermann Broch

Hermann Broch (1. november 1886 Viin – 30. mai 1951 New Haven, Connecticut) oli juudi päritolu Austria kirjanik.

Oma romaanitriloogiaga "Kuutõbised" ("Die Schlafwandler"), mis käsitles väärtuste ja isiksuse lagunemist, lõi ta 1930. aastate algul ühe Euroopa tänapäevase romaani tähtsama teose. Emigratsioonis tegeles Broch inimõiguste, totalitarismi ja ökonomismi teemadega. Ta esitati postuumselt Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Ta sündis aastal 1886 Viinis tekstiilivabrikandi Josef Brochi (1852–1933) pojana. Ta lõpetas aastal 1903 Viini Keiserlik-Kuningliku Riikliku Reaalkooli, täiendas end alguses Viini Ülikoolis kindlustusmatemaatika alal, seejärel Mülhausenis Elsassi tekstiilikutsekoolis, kust sai aastal 1906 tekstiiliinseneri diplomi.

Seejärel asus ta tööle isa tekstiilivabrikus Teesdorfis Viini lähedal. 1909 hülgas ta juudi usu ning hakkas katoliiklaseks^[1], abiellus ning lahutas 1923. 1917 asus ta kirglikku armusuhtesse Ea von Alleschiga, pärast lahutust kolis tema juurde. See suhe lõppes 1927. Viini kunstnike ringkonnas kohtus ta luuletaja Gusto Gräseriga, see oli ilmselt ajend vabrikudirektori kohast loobuda ning pühenduda filosoofiale ja luuletamisele. Pärast vabriku mahamüümist 1927 õppis ta Viini Ülikoolis matemaatikat, filosoofiat ja füüsikat ning hakkas seejärel vabakutseliseks kirjanikuks.

Pärast Austria liitmist Natsi-Saksamaaga 1938 märtsis hoidsid isehakanud võimuorganid teda 18 päeva Bad Aussee vanglas^[2]. James Joyce ja Stephen Hudson aitasid talle hankida Suurbritannia viisa ning Broch saabus riiki 24. juulil 1938. Sama aasta sügisel õnnestus tal Thomas Manni ja Albert Einsteini toetusel emigreeruda USAsse. 9. oktoobril jõudis ta New Yorki^[3].

1949 abiellus Broch maalikunstnik Anne-Marie Meyer-Graeferiga, keda tundis juba varasemast ajast.

Brochi loomingut iseloomustab uute stiilielementide (nt sisemonoloogi) sisseviimine ning teaduslike teadmiste, uuringute ja unenägude peegeldamine teostes. Ta tegeles intensiivselt James Joyce’iga, kirjutades temast essee "James Joyce und die Gegenwart" (1935; 'James Joyce ja tänapäev').

Romaanitriloogias "Kuutõbised" (1930–1932) kujutab ta väärtuste ja isiksuse allakäiku. Ta näitab kaasaegse ühiskonna tüüpilisi reaktsioone usu- ja elu mõtte kaotusele. Esimeses osas "Pasenow ehk Romantika" ("Pasenow oder die Romantik") salgab romantilis-nostalgilise ilmavaatega ja formaalsustesse kiindunud peategelane Pasenow faktilist reaalsust, teises osas "Esch ehk Anarhia" ("Esch oder die Anarchie") kõigub Esch ühest väärtussüsteemist teise, suutmata leida oma usulistele igatsustele pidepunkti. Kolmandas osas "Huguenau ehk Asjalikkus" ("Huguenau oder die Sachlichkeit") allutab peategelane Huguenau kõik väärtussüsteemid kommertsedu ülimale käsule. Broch oli arvamusel, et romaani ülesanne on pakkuda lugejale aina uusi teadmisi ja tunnetust, varustades romaani seetõttu ka pika väärtusteoreetilise esseega. Samuti lisas ta lühiselgitusi kirjastajatele.^[4] "Kuutõbised" on Euroopa kaasaegse romaani tähtteoseid ning seda seatakse tihti ühte ritta nt James Joyce’i "Ulyssese", Heinrich Manni keisririigi-triloogia, Thomas Manni "Võlumäega" ja John Dos Passose "42. laiuskraadiga". Oma vihjeterohkuses, mitmekihilisuses ja kunstilises sümboolsuses on see romaan olnud tõlgendajaile alati väljakutse.

1933 järgnes väiksem romaan "Die unbekannte Größe" ('tundmatu suurus'). Selles arutatakse irratsionaalses maailmas ratsionaalsusega hakkamasaamise üle.

Brochi varaste 30. aastate loomingu hulka kuuluvad ka draamad. Tragöödia „Die Entsühnung“ ('pattude lunastus') ja komöödia "Aus der Luft gegriffen oder Die Geschäfte des Baron Laborde" ('õhust rünnatud ehk parun Laborde tegemised') kujutavad mõlemad ühiskondi, mis on sattunud majanduslike jõudude võimu alla.

Lõpetamata jäänud nn mägiromaan (Brochi esialgne pealkiri "Demeter ehk nõidus") kujutab irratsionaalsete jõudude sissetungi Alpi mägikülla, mis viib rituaalimõrva ja massihullustuseni. Broch kirjutas romaani peamiselt 1930. aastatel, tehes viimase katse seda lõpetada 1951.

Töö romaani kallal katkestas Rahvasteliidu resolutsiooni kirjutamine. Broch tahtis oma kirjatööga kutsuda Rahvasteliitu üles inimväärikuse ja inimõiguste kaitsele, et Hitleri ja Stalini totalitarismile vastu astuda. Ta palus oma resolutsioonile toetust hulgalt humanitaarorganisatsioonidelt, kuid ei saanud seda.

Juba 1930. aastate lõpul alustatud romaan "Vergiliuse surm" ilmus USAs 1945. Selles võrdleb ta Augustinuse ajastu kultuurilist murrangut oma kaasajaga, vana kultuuri hääbumise ja uue tekkega.

Brochi esseistlike tippsaavutuste hulka kuulub "Hofmannsthal und seine Zeit" ('Hofmannsthal ja tema aeg'), milles ta analüüsib vana Austria kultuuri 19. sajandi lõpul, mil valitses liberalism ja Viini modernism. Teoses lõi ta ka "rõõmsa apokalüpsise" ("die fröhliche Apokalypse") mõiste.

Pisut enne surma ilmus 1950 tema viimane romaan "Die Schuldlosen" (’süütud’). Üheteistkümnest jutustusest koosnevas romaanis uurib ta kriitiliselt 1913. ja 1933. aasta vahelist aega Saksamaal. Selles sisalduv "Geschichte der Magd Zerline" ('teenijatüdruk Zerline lugu') sai maailmakuulsaks 1980. aastatel Pariisis ühevaatuselise näidendina.

• "Kuutõbised" ("Die Schlafwandler"), tõlkinud Mati Sirkel, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2019
• "Vergiliuse surm" ("Der Tod des Vergil"), tõlkinud Mati Sirkel, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2013
• "Esperance: novellid", tõlkinud Krista Läänemets, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, Tallinn 2001

• Märt Väljataga, "Spiraali lagunemine" ("Kuutõbiste" arvustus) Postimees, 30. august 2019