Hughesi medal
Hughesi medali on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts "tunnustusena originaalse avastuse eest füüsikateaduste, eriti elektri ja magnetismi vallas või nende rakenduste eest".[1] David E. Hughesi järgi nimetuse saanud medal antakse koos 1000 naela suuruse rahalise preemiaga.
Esimene medal anti 1902. aastal Joseph John Thomsonile "arvukate panuste eest elektriteadusesse, eriti gaaside elektrilahenduse nähtuste uurimise eest". Kokku on auhinda välja antud üle saja korra. Erinevalt teistest Kuningliku Seltsi teadusauhindadest ei ole Hughesi medalit mitu korda antud samale isikule.
Üksikutel aastatel on medali saanud mitu inimest korraga. 1938. aastal pälvisid selle John Cockcroft ja Ernest Walton[2], 1981. aastal Peter Higgs ja Tom Kibble, 1982. aastal Drummond Matthews ja Frederick Vine ning 1988. aastal Archibald Howie ja MJ Whelan.
Medali saajate loend
[muuda | muuda lähteteksti]Allikas: Kuninglik Selts
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "The Hughes Medal (1902)". Royal Society. Vaadatud 5. veebruaril 2009.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ "Hughes archive winners 1989 - 1902". Royal Society. Vaadatud 5. veebruaril 2009.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ "2 in U.S. hono by Royal Society". The New York Times. 3. november 1939. Vaadatud 5. veebruaril 2009.
- ↑ "Anniversary Meeting of the Royal Society". Nature. 69 (1779): 109. 1903. Bibcode:1903Natur..69R.107.. DOI:10.1038/069107b0.
- ↑ "Sir Joseph W. Swan dead.; Inventor of Incandescent Lamp and Photographic Dry Plate". The New York Times. 28. mai 1914. Lk 13. Vaadatud 5. veebruaril 2009.
- ↑ Hall, Edwin H. (1935). "JSTOR:Proceedings of the American Academy of Arts and Sciences". Proceedings of the American Academy of Arts and Sciences. 69 (13): 542. JSTOR 20023099.
- ↑ Riddle, Larry. "Biographies of Women Mathematicians: Hertha Marks Ayrton". Vaadatud 17. aprillil 2014.
- ↑ Griffiths, Ezer; Falconer, Isobel (2004). "Griffiths, Ernest Howard". Vaadatud 5. veebruaril 2009.
- ↑ Mehra, Jagdish (1989). The Historical Development of Quantum Theory. Springer-Verlag. Lk 233. ISBN 978-0-387-96284-9.
- ↑ "Sir Richard Tetley Glazebrook". National Physical Laboratory. Vaadatud 5. veebruaril 2009.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ Lockyer, Norman (1910). Nature. Macmillan Publishers. Lk 135. ISBN 978-1-142-43147-1.
- ↑ "Notes". Nature. 85 (2141): 46. 1910. Bibcode:1910Natur..85...46.. DOI:10.1038/085046a0.
- ↑ "Anniversary Meeting of the Royal Society". Nature. 88 (2197): 184. 1911. Bibcode:1911Natur..88..181.. DOI:10.1038/088181b0.
- ↑ Marchant, E. W. (1917). "W. Du Bois Duddell, C.B.E., F.R.S." Nature. 100 (2507): 207. Bibcode:1917Natur.100..207M. DOI:10.1038/100207a0.
- ↑ Bell Telephone Magazine. American Telephone and Telegraph Company Public Relations Dept. 1936. Lk 59.
- ↑ Science. Journal Storage: 811. 1914.
{{cite journal}}
: puuduv või tühi pealkiri:|title=
(juhend) - ↑ Williams, Trevor I. (1914). A Biographical Dictionary of Scientists. Journal Storage. Lk 306. ISBN 978-0-7136-0924-0.
- ↑ Woodbury, David Oakes (1960). Elihu Thomson, Beloved Scientist, 1853-1937. Museum of Science. Lk 351.
- ↑ Falconer, Isobel. "Oxford Dictionary of National Biography (online ed.). "Barkla, Charles Glover"". Oxford University Press.
- ↑ Wasson, Tyler (1987). Nobel Prize Winners. Visual Education Corporation. Lk 598. ISBN 978-0-8242-0756-4.
- ↑ Proceedings of the Royal Society of London. 1987. Lk 14.
- ↑ Who Was Who in Literature. Thomson Gale. 1979. Lk 955.
- ↑ Moor, Ruth (1966). Niels Bohr: the Man, His Science, & the World They Changed. MIT Press. Lk 427.
- ↑ Schlessinger, Bernard S. (1986). The Who's who of Nobel Prize Winners. Oryx Press. Lk 157. ISBN 978-0-89774-193-4.
- ↑ Moritz, Charles (1952). Current Biography. The H. W. Wilson Company. Lk 35. ISBN 978-0-8242-0551-5.
- ↑ Proceedings of the Royal Society of London. Royal Society Publishing. 1926. Lk 15.
- ↑ "Science". HighWire Press. 1926: 552.
{{cite journal}}
: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=
(juhend) - ↑ "The British Journal of Radiology". 1949: 549.
{{cite journal}}
: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=
(juhend) - ↑ Science. HighWire Press. 1929. Lk 506.
- ↑ Haven, Kendall F. (1999). 100 Most Popular Scientists for Young Adults. Libraries Unlimited. Lk 211. ISBN 978-0-585-22555-5.
- ↑ Aiyasami, Jayaraman (1989). Chandrasekhara Venkata Raman: A Memoir. Affiliated East-West Press. Lk 94.
- ↑ Ekspong, Gösta (2002). Physics: Nobel Lectures. Nobel Foundation. Lk 383. ISBN 978-981-02-2677-0.
- ↑ Boorse, Henry Abraham (1989). The Atomic Scientists: A Biographical History. Wiley. Lk 340. ISBN 978-0-471-50455-9.
- ↑ Wasson, Tyler (1987). Nobel Prize Winners: An H.W. Wilson Biographical Dictionary. Wiley. Lk 30. ISBN 978-0-8242-0756-4.
- ↑ Ekspong, Gösta (2002). Physics: Nobel Lectures. Nobel Foundation. Lk 92. ISBN 978-981-02-2677-0.
- ↑ Mehra, Jagdish (2001). The Historical Development of Quantum Theory. Springer. Lk 623. ISBN 978-0-387-96284-9.
- ↑ Science. American Association for the Advancement of Science. 1936. Lk 480.
- ↑ Aird, Robert Burns (1994). Foundations of Modern Neurology: A Century of Progress. Raven Press. Lk 88. ISBN 978-0-7817-0112-9.
- ↑ Mehra, Jagdish (2001). The Historical Development of Quantum Theory. Springer. Lk 36. ISBN 978-0-387-96284-9.
- ↑ Bury, John P. T. (1952). The College of Corpus Christi and the Blessed Virgin Mary. University of California. Lk 249. ISBN 978-0-85115-612-5.
- ↑ Review of Scientific Instruments. American Institute of Physics. 1941. Lk 115.
- ↑ Davis, Edward Arthur (1998). Nevill Mott: Reminiscences and Appreciations. CRC Press. Lk 18. ISBN 978-0-7484-0790-3.
- ↑ Bleaney, Brebis (2004). "Oliphant, Sir Marcus Laurence Elwin". Oxford Dictionary of National Biography. 1 (online ed.). Oxford University Press. doi:10.1093/ref:odnb/74397
- ↑ Osborne, Peter (2004). "Finch, George Ingle". Oxford Dictionary of National Biography (online ed.). Oxford University Press. doi:10.1093/ref:odnb/33130
- ↑ "Janus: The Papers of Sir Basil Schonland". Janus. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2019. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Wageningen UR — Wageningen University — Laboratory of Biophysics". Wageningen University. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ "Cecil Powell — Biography". nobelprize.org. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Max Born — Biography". nobelprize.org. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Catalogue — National Library of Australia". National Library of Australia. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2020. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Martin Ryle — Autobiography". nobelprize.org. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ Blake, Robert (2004). "Lindemann, Frederick Alexander, Viscount Cherwell". Oxford Dictionary of National Biography (online ed.). Oxford University Press. doi:10.1093/ref:odnb/34533
- ↑ "Biography". Boston University. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ Cottrell, Alan (1973). "Materials and energy". Metallurgical Transactions. 4 (2): 405–410. Bibcode:1973MT......4..405C. DOI:10.1007/BF02648691.
- ↑ "Professor Brebis Bleaney — Obituaries". The Independent. London. 30. november 2006. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Abdus Salam — Curriculum". nobelprize.org. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Obituary — Professor Nicholas Kemmer". The Independent. Vaadatud 6. veebruaril 2009. [kõdulink]
- ↑ "The Rise and Fall of Civilizations: Modern Archaeological Approaches to Ancient Cultures". Questia Media America. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2020. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Dyson biography". University of St Andrews. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2019. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Progress Report 43". University of Bath. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ "EGS — David Bates". European Geophysical Society. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Brown, Robert Hanbury — Bright Sparcs Biography Entry". University of Melbourne. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Brian D Josephson — Curriculum Vitae". nobelprize.org. Vaadatud 2009-02-06.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ "Professor Sir Peter Hirsch". Oxford Materials. University of Oxford. Vaadatud 6. veebruaril 2009.
- ↑ "Obituaries". CosNews. International Union of Pure and Applied Physics. Kevad 1997. Vaadatud 2009-02-06.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ Ross, G (2006). "Obituary: Richard Dalitz (1925–2006)". Nature. 440 (7081): 162. Bibcode:2006Natur.440..162R. DOI:10.1038/440162a. PMID 16525459.
- ↑ White, Michael (2002). Stephen Hawking: A Life in Science. Joseph Henry Press. Lk 162. ISBN 978-0-452-26988-0.
- ↑ Parker, Sybil P. (1980). McGraw-Hill Modern Scientists and Engineers: A-G. McGraw-Hill Book Company. Lk 56.
- ↑ "Announcements". Nature. 277 (5698): 677. 1979. Bibcode:1979Natur.277..677.. DOI:10.1038/277677a0.
- ↑ Sleeman, Elizabeth (2003). The International Who's Who 2004. Europa. Lk 677.
- ↑ The Houghton Mifflin Dictionary of Biography. Houghton Mifflin Company. 2003. Lk 728.
- ↑ Proceedings of the Royal Society of London. 1982. Lk 120.
- ↑ 72,0 72,1 Year-book of the Royal Society of London. 1993. Lk 1974.
- ↑ Mathematical Chronicle. University of Auckland Mathematical Chronicle Committee: 118. 1985.
{{cite journal}}
: puuduv või tühi pealkiri:|title=
(juhend) - ↑ Matthew, H. C. G. (2004). Oxford Dictionary of National Biography. Oxford University Press. Lk 954. ISBN 978-0-19-280089-3.
- ↑ Matthew, H. C. G. (2004). Oxford Dictionary of National Biography. Oxford University Press. Lk 798. ISBN 978-0-19-280089-3.
- ↑ Metals and Materials: The Journal of the Institute of Metals. Institute of Metals. 1992. Lk 119.
- ↑ "Professor George Isaak". The Daily Telegraph. London. 14. juuli 2005. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
- ↑ "Annual Report: Awards & Prizes". University of Cambridge. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ "Professor Andrew Lang: Pioneer of X-ray diffraction physics". The Independent. 25. august 2008.
- ↑ "Hide, Prof. Raymond". Who's Who 2008. Oxford University Press. Detsember 2007. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
- ↑ "Annual Report: Awards & Prizes". University of Cambridge. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
{{cite web}}
:|archive-url=
nõuab parameetrit|archive-date=
(juhend); eiran tundmatut parameetrit|arhiveerimiskuupäev=
(juhend) - ↑ "Yudhoyono meets with ASC 2008 participants". Antara. 8. juuni 2008.
- ↑ "Glittering prizes". Times Higher Education. 15. juuni 2001.
- ↑ "Annual Review 2003". University of Birmingham. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2009. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
- ↑ "Cambridge professor receives top scientific honour". University of Cambridge. 6. mai 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2011. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
- ↑ "Royal Society Hughes Medal". University of Oxford. Vaadatud 7. veebruaril 2009.