Humala mõis
Humala mõis (saksa keeles Hummala, Humblaküll[1]) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal[2]. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Harku valda[2], tänapäeva Humala küla lähedale[3].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõis asutati umbes 1690 ja siis oli selle omanik Otto Scheiding[2]. Pärast Põhjasõda oli mõis Vene keisririigi käes ja aastal 1758 sai selle omanikuks Jakob Albrecht Matthias[2]. Aastast 1777 kuulus mõis umbes 20 aastat Fockidele[2]. 1805 sai mõisa omanikuks Gustav von der Howen ja der Howenite käes oli see 1870. aastateni[2]. 1889-1919 olid mõisa omanikud Stackelbergid. Stackelbergide omanduses sai Humala mõisast Vääna kõrvalmõis[2].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Särg, Alo. Harjumaa mõisad. Tallinn: Argo, 2006. Lk 35-36.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Humala mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Humala mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- Humala mõis Eesti mõisaportaalis
Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis