Luka mõis
Lucca mõis (ka: Lukka mõis, Lucca poolmõis; saksa keeles Lucca) oli poolmõis Keila kihelkonnas[1], Harju kreisis, tänapäeva Tabasalu aleviku lähedal[2] Harku vallas Harju maakonnas.
2. detsember 1839 registreeriti Rannamõisa mõisa Tiskre poolmõisa aladest bürgermeister Johann Karl Girardi omandisse läinud "Luka" (8163 ruutsülda) maakoht.[3]
Mõis eraldati Rannamõisa mõisast 1849. aastal, tegemist oli faktiliselt Tallinna-lähedase suvilaga, millel oli poolmõisa staatus. Mõisa omanikeks olid Girard de Soucantonid, kes olid ka Rocca al Mare suvemõisa omanikud.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Luka mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Luka mõis, Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Lucca poolmõis, Eesti mõisaportaalis
Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis