I Riiginõukogu kujundamine

I Riiginõukogu kujundamine toimus Riiginõukogu kujundamise seaduse alusel 1938. aastal ja selle tagajärjed kuulutati välja Riigi Teatajas 7. aprillil 1938.

Ameti poolest kuulusid Riiginõukogu koosseisu:

• Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner
• Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi
• Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Aleksander Paulus
• Tartu Ülikooli rektor Hugo Kaho
• Tallinna Tehnikaülikooli rektor Paul Kogerman
• Eesti Panga president Jüri Jaakson.

Maaomavalitsuste poolt valitavaks liikmeks valiti vallavanemate poolt valitud valijameeste koosolekul Johannes-Leopold Antik, Kaarel Heinver ja August Kohver.

Linnaomavalitsuste poolt valitavaks liikmeks valiti linnapeade ja linnavanemate ühisel koosolekul Anton Uesson.

Põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavateks liikmeteks valiti Põllutöökoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest võtsid osa hääleõigusega üks Agronoomide Koja, üks Loomaarstide Koja, üks Meierite Koja, üks Kalanduskoja ja üks Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse poolt valitud esindaja, Juhan Haagivang, Johan Holberg, Heinrich Lauri, Aleksander Onno ja Hendrik Otstavel.

Tööstuse, käsitöö, kaubanduse ja laevanduse alalt valitavateks liikmeteks valiti Kaubandus-tööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest hääleõigusega võtsid osa kaks Insenerikoja poolt valitavat esindajat, Johan Sihver, Joakim Puhk ja Heinrich Neuhaus.

Käsitöö alalt valitavaks liikmeks valiti Käsitööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul Aleksander Naeres.

Ühistegevuse alalt valitavaks liikmeks valiti Ühistegevuskoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul Aleksander Kask.

Töövõtjaskonna poolt valiti Tööliskoja juhatuse poolt Johannes Kurvits, Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse poolt Rein Marrandi ja Eraettevõtete Ametnikkude Koja juhatuse poolt Aleksander Oinas.

Linna-kinnisomandi alalt valitavaks liikmeks valiti Majaomanikkude Koja juhatuse poolt Jaan Masing.

Vabakutsete alalt valitavaks liikmeks valiti Advokatuuri nõukogu poolt, millest võtsid hääleõigusega osa kaks Arstide Koja juhatuse ja kaks Rohuteadlaste Koja juhatuse poolt valitud esindajat, Alfred Maurer.

Kodumajanduse alalt valitavaks liikmeks valiti Kodumajanduskoja juhatuse poolt Linda Eenpalu.

Kaitseliidu poolt valitavaks liikmeks valiti Kaitseliidu Keskkogu poolt Johannes Orasmaa.

Hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks valiti Õpetajate Koja nõukogu poolt valitud kuue esindaja poolt, ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud ühe esindaja poolt, Voldemar Päts.

Vähemusrahvuste kultuuri alalt valitavaks liikmeks valiti saksa ja juudi vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse poolt Harry-Eduard-Ottokar Koch.

Rahvatervishoiu alalt valitavaks liikmeks valiti maavalitsuste, Tallinna, Tartu ja teise astme linnavalitsuste, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (2), Arstide Koja juhatuse (2), Rohuteadlaste Koja juhatuse ja Loomaarstide Koja juhatuse esindajate, Eesti Punase Risti presidendi ja Eesti Haigekassade Liidu juhatuse (2) esindajate poolt, Alfred Mõttus.

Riigihoidja poolt nimetati eriõigusel liikmeteks Friedrich Akel, Hans Leesment, Johan Müller, Mihkel Pung, Peeter Puusep, Bernhard Roostfeld, Johan-Oskar Rütli, Jaan Soots, Karl Terras ja Aleksander Tõnisson.

Harry-Eduard-Ottokar Koch lahkus 3. detsembril 1938. Teda asendas 13. jaanuaril 1939 Wilhelm Wrangell, kelle volitused lõppesid 18. detsembril 1939.

Saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse tegevus lõppes 1. jaanuaril 1940. Kuna nüüd oli Eestis ainult üks – juudi – kultuuromavalitsus, muudeti Riiginõukogu kujundamise seadust, mille järgi said Riiginõukogu liikme valimises osaleda ka vene ja rootsi vähemusrahvused, kellel ei olnud kultuuromavalitsust. Valimiste Peakomitee otsustas 20. aprillil 1940 vähemusrahvuste kultuuri alalt valitava Riiginõukogu liikme valimiskoosolek kokku kutsuda hiljemalt 28. juunil 1940 (RT 1940, 34, 274).

10. juunil 1940 valisid Tartu-, Viru- ja Petserimaa valijamehed Tartu maavanema Heinrich Lauri juhatusel vene vähemusrahvuse esindajateks vähemusrahvuste poolt valitava Riiginõukogu liikme valimisteks Mustvee linnavoliniku Arteemi Guzi, Vasknarva vallavanema Ivan Käsperovi, Kallaste linnavanema Ivan Pavlovi ja Raja vallavoliniku Ivan Potkini^[1]

11. juunil 1940 valiti rootslastest vallavolinike koosolekul rootsi vähemusrahvuse esindajaks Naissaare vallavolikogu liige Leander-Ludvig Rosen ja Vormsi vallavolikogu liige Lars Lindström^[2].

Hugo Bernhard Rahamägi lahkus 6. oktoobril 1939. Teda asendas 9. jaanuaril 1940 Johan Kõpp.

Paul Kogerman lahkus 12. oktoobril 1939. Teda asendas 24. oktoobril 1939 Jüri Nuut.