Ignacy Hryniewiecki

Ignacy Hryniewiecki (august 1855 või sügis 1856 Babrujsk – 13. märts (vkj. 1. märts) Peterburi) 1881) oli poola revolutsionäär, salaühingu Narodnaja Volja liige, päritolult šlahtitš (väikeaadlik).

13. märtsil 1881 Peterburis tappis Ignacy Hryniewiecki Narodnaja Volja täidesaatva komitee otsusel nitroglütseriiniga täidetud pommi abil imperaator Aleksander II. Hryniewiecki, kes enese koos keisriga õhku oli lasknud, viidi õukonna ratsaväe hospidali, kus ta 8 tundi hiljem suri. Veidi enne surma tuli ta meelemärkusele ning kui temalt siis nime ja seisust küsiti, vastas ta: "Ei tea."

Narodnaja Volja lootis selle atentaadi läbi "avada tee sotsiaalsele revolutsioonile", uskudes, et keisri surma järel puhkeb spontaanne rahvarevolutsioon. Tegelikult viis see aga tagurluse võidukäigule uue keisri Aleksander III ajal.

Pjotr Kropotkin, "Anarhismi kõlbelised alused": "Perovskaja ja tema sõbrad tapsid keiser Aleksander II. Ja kuigi inimkond tunneb vaistlikult vastikust verevalamise vastu /---/, andis inimkond õiguse revolutsionääridele. Mispärast? Mitte sellepärast, et oleks pidanud seda kasulikuks: rõhuv enamik inimesi kahtles selle tapmise kasulikkuses, vaid sellepärast, et inimkond tunnetas: mitte mingite miljonite eest siin maailmas ei oleks Perovskaja ja tema sõbrad nõustunud tapetud keisri asemel ise hakkama isevalitsejateks ja türannideks. Isegi need, kes ei tea selle tapmise kogu draamat, tunnetasid siiski, et seda ei ajendanud nooruslik uljus, see polnud paleepööre ega võimu kukutamine selleks, et seda enda kätte haarata. Neid juhtis viha türannia vastu, see viha oli jõudnud eneseohverdamise ja surmapõlguseni. "Nendel inimestel oli tõesti õigus võtta talt elu," selline oli üldine kohtuotsus…"