Narodnaja Volja

Narodnaja Volja oli 19. sajandil Venemaa Keisririigis tegutsenud poliitiline partei, mis kasutas poliitilises võitluses agitatsiooni kõrval ka terrorismi. Parteil oli Venemaa Keisririigis laialdane filiaalide võrgustik (90), allorganisatsioonid, mis olid suunatud talupoegade, üliõpilaste, sõjaväelaste keskkonnale ja Punase Risti organisatsioon oma liikmete abistamiseks.

Narodnaja Voljal olid allorganisatsioonid ka välismaal – Pariisis ja Londonis, kus partei andis välja tolle aja kohta suure tiraažiga (3000–5000) 3–5 ajalehte ja ajakirja.

Partei tekkis 1879. aastal senise poliitilise liikumise Zemlja i Volja («Земля и воля») lagunemisel. Partei nõudis Venemaa Keisririigis (monarhi ainuvõimuga riigis) demokraatlike muudatuste tegemist: Asutava Kogu kokkukutsumist, üleüldise valimisõiguse võimaldamist, alalise rahvaesindusorgani moodustamist, sõna-, trüki-, südametunnistusevabadust, armeeteenistuse asendamist vabatahtlikkuse alusel moodustatava sõjaväega ja maa andmist talupoegadele.

Liikumise juhid

[muuda | muuda lähteteksti]

Narodnaja Volja Täitevkomitee liikmed (liikmete arv tõusis ajutiselt kuni 31 liikmeni):

 Pikemalt artiklis 17-ne protsess

Oma aktiivse terroriperioodi jooksul aastail (18791884) tapeti Narodnaja Volja Sõjalise organisatsiooni poolt:

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]