Imetajad
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2021) |
Imetajad Fossiilide leiud: 220–0 Ma Triias – retsentne | |
---|---|
Kaelussiil | |
Taksonoomia | |
Riik | Loomad Animalia |
Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond | Selgroogsed Vertebrata |
Infrahõimkond | Lõugsuused Gnathostomata |
(järguta) | Amnioodid Amniota |
Klass | Imetajad Mammalia Linnaeus, 1758 |
Seltsid | |
Alamklass: ürgimetajad (Prototheria)
Alamklass: eluspoegijad imetajad (Theria)
Infraklass: pärisimetajad (Eutheria)
|
Imetajad (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Teadusharu, mis tegeleb imetajate uurimisega, nimetatakse terioloogiaks.
Süstemaatika ja evolutsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest juuraajastu algul, umbes 220 miljonit aastat tagasi.
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Selle klassi ühed tähtsamad tunnused on[1]
- närvisüsteemi kõrge arengutase;
- poegimine, millega kaasneb poegade imetamine;
- täiuslik termoregulatsioonisüsteem, mis säilitab kehatemperatuuri suhteliselt püsivana.
Imetajatele on eriti iseloomulikud piimanäärmed, mis puuduvad teistel selgroogsetel. Imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega – piimaga.
Alalõug koosneb vaid ühest (hamba)luust. Hambad eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kõrva trummiõõnes on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus. Kahepaiksetel, roomajatel ja lindudel on üks kuulmeluu. Süda sarnaneb lindude südamega, on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust.
Maailma imetajaliikide nimekirja (Mammal Species of the World) järgi tunti 2005. aastal 5676 liiki imetajaid. Neid jagati 1229 perekonda, 153 sugukonda ja 29 seltsi[2].
Levik maakeral
[muuda | muuda lähteteksti]Imetajad on levinud praktiliselt kogu maakeral. Nad puuduvad üksnes Antarktika siseosas, kus valitsevad ekstreemsed keskkonnatingimused. Antarktika rannaaladel esineb hülgeid ja vaalu. Põhjapooluse piirkonnas leidub jääkarusid, loivalisi, vaalalisi (narvalid).
Imetajate levik on laialdane ka elukeskkonna mõttes. Piisab meenutamisest, et maismaaliikide kõrval – keda on enamik – on hulk liike vähemal või suuremal määral seotud veekogudega ning paljud lendavad õhus. Peale selle elab rohkesti imetajaid pinnases, kus nad veedavad kogu elu või valdava osa sellest. Üheski selgroogsete klassis pole niisugust vormiküllust kui imetajate omas.
Imetajate anatoomia ja füsioloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskarilikust pikkusega 3,8 cm ja kaaluga 1,5 grammi kuni sinivaalani, kelle pikkus ulatub üle 30 meetri ja kaal 150 tonnini.
Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel, kahest kihist, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemad aluskarvad ehk villkarvad kaitsevad külma ja sooja eest.
Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatuna ja naha elastsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv.
Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), sarvsoomused ja nahanäärmed. Vaid veelise eluviisiga vaaladel ja delfiinidel on nahk karvutu.
Naha üldpaksus ja tugevus erineb liigiti palju.
Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja.
Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud.
Seedeelundid on hambad, keel, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, sooltoru-peensool, jämesool, pärasool, pärak. Seedenäärmed on maks ja kõhunääre.
Imetajate ainsad hingamiselundid on kopsud.
Süda on neljaosaline (2 koda ja 2 vatsakest).
Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.
Kladogramm
[muuda | muuda lähteteksti]Mammalia |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Miljutin, Andrei. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak 2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Imetajad |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Imetajad |