2005
◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember
2005. aasta (MMV) oli 21. sajandi 5. aasta.
Vasted teistes kalendrites
[muuda | muuda lähteteksti]- Juudi kalender: 5767, 5768
- Hinduistlik kalender: 5106, 5107
- Islami kalender: 1425, 1426
- Iraani kalender: 1383, 1384
- Sirvikalender: 10218
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. jaanuar – Michael E. Browni juhitud rühm avastas 21. oktoobril 2003 Palomari observatooriumis tehtud fotodelt kääbusplaneet Erise.
- 14. jaanuar – Euroopa Kosmoseagentuuri maandur Huygens laskus Titani pinnale.
- 18. jaanuar – Toulouse'is toimus maailma suurima reisilennuki Airbus A380 esmaesitlus.
- 20. jaanuar – George W. Bush alustas teist ametiaega USA presidendina.
- 30. jaanuar – Iraagis toimusid esimesed vabad parlamendivalimised.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 10. veebruar – Põhja-Korea teatas ametlikult, et omab tuumarelva.
- 14. veebruar – hakkas tööle veebisait YouTube.
- 14. veebruar – Liibanoni peaminister Rafic Hariri hukkus Beirutis toimunud autopommiplahvatuses.
- 17.–27. veebruar – toimusid suusaalade maailmameistrivõistlused Saksamaal Oberstdorfis.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 24. märts – Kõrgõztanis kukutati Tulbirevolutsiooni käigus president Askar Akajev, kes põgenes Venemaale.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. aprill – suri Poola päritolu paavst Johannes Paulus II, kes juhtis katoliku kirikut 26 aastat ja mängis olulist rolli kommunismi kokkuvarisemises Euroopas.
- 19. aprill – konklaavil valiti paavstiks Joseph Ratzinger, kes võttis nimeks Benedictus XVI.
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 10. mai – Saksamaa avas pealinnas Berliinis memoriaali natsismi ajal tapetud juutidele.
- 13. mai – Usbekistanis Fergana orus Andijonis toimus Andijoni veresaun.
- 21. mai – Kiievis peeti 50. Eurovisiooni lauluvõistlus.
- 29. mai – Prantsusmaa valijad hääletasid Euroopa põhiseaduse leppe vastu.
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. juuli – Londonis toimusid pommiplahvatused metroos ja bussis.
- 22. juuli – Londonis metroojaamas tapsid politseinikud brasiilia päritolu elektriku Jean Charles de Menezesi, kelle puhul nad kahtlustasid, et too võib olla terrorist. Hiljem küll selgus, et mees oli süütu.
- 26. juuli – NASA taasalustas kosmosesüstiku lende, kui esimest korda pärast kosmosesüstiku Columbia katastroofi startis kosmosesüstik Discovery missioonile STS-114.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 12. august – Cape Canaveralilt startis NASA Mars Reconnaissance Orbiter.
- 14. august – Kreekas kukkus alla Helios Airwaysi lend 522. Hukkus 121 inimest.
- 29. august – USA Louisiana, Mississippi ja Alabama osariiki räsis orkaan Katrina. Enim sai kannatada New Orleans. Tormi ja sellele järgnenud üleujutuste tõttu hukkus piirkonnas vähemalt 1417 inimest.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 12. september – Gaza sektorist lahkus viimane Iisraeli sõdur. Sellega jõudis lõpule piirkonna üleminek palestiinlastele.
- 30. september – Taani päevaleht Jyllands-Posten avaldas nime all Muhamedi nägu 12 Muhamedi karikatuuri. Millele järgnesid islami organisatsioonide, kohati vägivaldsed, protestid üle maailma.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 27. oktoober – Prantsusmaal said elektrilöögist surma kaks politseinike eest põgenenud ja elektrijaamast varju otsinud noorukit. See sündmus sai ajendiks rassirahutustele algul Pariisi eeslinnades, hiljem aga ka juba mujal Prantsusmaal.
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 22. november – Angela Merkelist sai Saksamaa esimene naisliidukantsler.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 9. jaanuar – 2005. aasta jaanuaritorm: torm tekitas merevee taseme tõusu ja üleujutuse Lääne-Eesti saartel ning Lääne-Eesti rannikul, sealhulgas Pärnus ja Haapsalus.
- 2. veebruar – Tallinna Toomkirikus pühitseti ametisse EELK peapiiskop Andres Põder.
- 23. veebruar – Eesti Draamateatri direktoriks sai Kristian Taska.
- 24. veebruar – esilinastus film "Röövlirahnu Martin".
- 15. mai – avati Tallinna Ülikool.
- 18. mai – kirjutati alla Eesti-Vene piirilepingule.
- 19. juuni – avati Eduard Tubina monument.
- 27. juuni – Tartus avati Antoniuse õu.
- 1. juuli – Viljandi Kultuuriakadeemia ühines Tartu Ülikooliga.
- 10. august – Tallinna lahel kukkus helikopter merre. Hukkus 14 inimest.
- 8. september – asutati Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskus.
- 16. oktoober – toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 30. jaanuar – Hashem bin al-Abdullah, Jordaania prints
- 8. aprill – Leah Isadora Behn, Norra kuningliku perekonna liige
- 29. aprill – Dipangkorn Rasmijoti, Tai prints
- 5. juuni – Irene, Hispaania kuningliku perekonna liige
- 7. juuni – Henry Russell, Tavistocki markii, Briti aristokraat
- 23. juuli – Georgina, Liechtensteini printsess
- 26. juuni – Alexia, Madalmaade printsess
- 26. juuni – Luana, Madalmaade kuningliku perekonna liige
- 4. oktoober – Emmanuel Leopold Guillaume François Marie, Belgia prints
- 15. oktoober – Christian Valdemar Henri John, Taani prints
- 31. oktoober – Leonor, Hispaania infanta
- 3. detsember – Sverre Magnus, Norra prints
- 13. detsember – Nicolas Casimir Marie, Belgia prints
- 13. detsember – Aymeric Auguste Marie, Belgia prints
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]Pikem nimekiri leheküljel Surnud 2005
- 8. jaanuar – Aksella Luts, eesti filmitegija
- 9. jaanuar – Leo Urge, eesti jurist
- 21. jaanuar – Kaljo Raid, eesti helilooja
- 3. veebruar – Ernst Mayr, evolutsioonibioloog
- 3. veebruar – Sirje Kuusk, eesti ajakirjanik
- 3. veebruar – Zurab Žvania, Gruusia poliitik
- 10. veebruar – Arthur Miller, USA näitekirjanik
- 27. veebruar – Heino Gustavson, eesti ajaloolane
- 8. märts – Aslan Mashadov, tšetšeeni iseseisvuslaste juht
- 25. märts – Riho Laanemäe, Eesti diplomaat
- 26. märts – James Callaghan, Suurbritannia poliitik
- 28. märts – Aivo Lõhmus, eesti kirjanik
- 31. märts – Rein Tuus, eesti laulja
- 2. aprill – Johannes Paulus II, Rooma paavst
- 5. aprill – Saul Bellow, kirjanik
- 6. aprill – Rainier III, Monaco vürst
- 9. aprill – Andrea Dworkin, USA feminist
- 16. aprill – Herbert Kuurme, EELK vaimulik
- 20. aprill – Ea Jansen, eesti ajaloolane
- 24. aprill – Ezer Weizmann, Iisraeli poliitik
- 24. veebruar – Arkadi Vainer, Vene kirjanik
- 30. aprill – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja
- 12. mai – Monica Zetterlund, rootsi laulja ja näitleja
- 17. mai – Eduard Vääri, eesti keeleteadlane
- 20. mai – Paul Ricœur, prantsuse filosoof
- 21. mai – Olav Neuland, eesti filmirežissöör
- 31. mai – Viktor Maamägi, eesti ajaloolane
- 4. juuni – Helju-Liidia Tauk, eesti muusik
- 6. juuni – Anne Bancroft, USA näitleja
- 10. juuni – Helle Mustonen, eesti laulja
- 11. juuni – Rolf Uusväli, eesti orelikunstnik
- 11. juuni – Vasco Gonçalves, portugali poliitik
- 13. juuni – Álvaro Cunhal, portugali poliitik
- 25. juuni – Olga Lauristin, eesti kommunistlik revolutsionäär
- 6. juuli – Claude Simon, prantsuse kirjanik
- 17. juuli – Edward Heath, Suurbritannia poliitik
- 25. juuli – Jaakko Kaurinkoski, Soome diplomaat
- 31. juuli – Wim Duisenburg, Hollandi pankur ja poliitik
- 1. august – Fahd, Saudi Araabia kuningas
- 3. august – Ruth Peramets-Püss, eesti telediktor ja saatejuht
- 6. august – Gunnar Kilgas, eesti näitleja ja lavastaja
- 6. august – Robin Cook, Suurbritannia poliitik
- 16. august – vend Roger, Taizé kloostri asutaja
- 16. august – Aleksandr Gomelski, Vene korvpallitreener
- 22. august – Mati Unt, eesti kirjanik ja lavastaja
- 27. august – Aleksander Rjabov, Eesti klarnetimängija
- 31. august – Jaan Kiivit juunior, eesti kirikutegelane
- 18. september – Michael Park, Markko Märtini kaardilugeja
- 20. september – Simon Wiesenthal, sõjakurjategijate jälitaja
- 26. september – Ain Sarv, eesti pärimusmuusika propageerija
- 7. oktoober – Arnold Keyserling, Austria filosoof
- 14. oktoober – Oleg Lundström, vene džässmuusik
- 18. oktoober – Aleksandr Jakovlev, Nõukogude poliitik
- 18. oktoober – Märt Tiru, Eesti sõjaväelane
- 20. oktoober – Liis Bender, eesti näitleja
- 24. oktoober – Rosa Parks, kodanikuõiguste eest võitleja USA-s
- 3. november – Aenne Burda, Saksa kirjastaja
- 3. november – Otto Lācis, Vene ajakirjanik
- 5. november – John Fowles, inglise kirjanik
- 17. detsember – Haljand Udam, eesti tõlkija ja entsüklopedist
- füüsika – Roy J. Glauber, John L. Hall, Theodor W. Hänsch
- keemia – Robert Grubbs, Richard Schrock ja Yves Chauvin
- meditsiin – Barry J. Marshall, J. Robin Warren
- kirjandus – Harold Pinter
- rahu – Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) ja Muḩammad al-Barāda‘ī
- majandus – Robert Aumann, Thomas Schelling