Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu. Jaanuar oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta eelviimane ehk üheteistkümnes kuu.

Jaanuaris on 31 päeva.

Ladinakeelne nimetus januarius on jaanuarile antud kahenäolise jumala Januse järgi, keda arvati mõjutavat kõiki töid ja nende alustamist.

1. jaanuaril algas konsulite ametiaasta.

Muud nimetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuari nimetatakse rahvapäraselt veel näärikuuks, südakuuks (talve keskpaiga järgi), helmekuuks (jäähelmeste aja järgi), uue aasta kuuks ehk vastse ajastaja kuuks, algukuuks, talvistekuuks,[1] kaarnakuuks, hundikuuks (huntide jooksuaja järgi).[2]

15th-century, Grimani Breviary, Jaanuar

Jaanuar üle maailma

[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetus "näärikuu" on tuletatud rootsi sõnadest ny år või keskalamsaksakeelsetest sõnadest nē jār, mõlemad tähendusega 'uus aasta'. Mitmuslik lõpp sõnas 'näärid' on analoogia põhjal vohama hakanud alles ajal, mil "jõulud" ei tohtinud ütelda.

Nimetus "südakuu" on pärit sellest, et jaanuar jagab talve kaheks. Talve kõrgpunkt on Vana kalendri järgi 17. jaanuaril ehk tõnisepäeval.

Tähtpäevi

[muuda | muuda lähteteksti]

Skandinaavia

[muuda | muuda lähteteksti]

Skandinaavias võeti uut aastat pidutsemisega vastu alates 1224. aastast. Ametlikult pandi Rootsi-Soomes uue aasta alguspäev paika 1546. aastal. Kaua aega, kuni 19. sajandi alguseni kutsus rahvas uue aasta esimest päeva uueks jõuluks.

  1. Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 98.
  2. Maaja Laast. Kuude rahvapärased nimetused eesti keeles läänemeresoome taustal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2016.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]