Taliharjapäev

Taliharjapäev (ka kesktalvepäev, jõuluemapäev, tsiapäiv) on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril.

Taliharjapäevaga algab kalendripühade rida, mida on peetud samuti talveharjaks (tõnisepäev, paavlipäev, küünlapäev) ning mille kohta öeldi, et see päev murrab talve selgroo.

Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast peale liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Taliharjapäeva tähistamine toovat tervist ja õnne meestele, seakasvatajatele või tervele perele. Kui näha on niigi palju päikest, et mees jõuab ratsahobuse selga hüpata, on eeloleval aastal mehed terved ja tublid. Kui terve päev on pilves, tuleb suvigi jahe ja pilvine.[1]

Väideti, et karu pöörab sel päeval teise külje ning hakkab teist käppa imema. Taliharjal keedeti seapeaga herne- ja oasuppi. Kui põhja pool oli seapea juba jõululaual tähtsal kohal, siis lõuna ja lääne pool söödi seda taliharja aegu.[1]

Folklorist Andres Kuperjanov on kirjutanud: "Vanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad."

Nimetus "talihari" tähendas toona ka oma suurimal kõrgusel olevat Linnuteed. Astronoom Heino Eelsalu on arvestanud, et talihari langes umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga. Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse. Talihari oli vanas kalendrisüsteemis konkreetne märk, mille abil sai sünkroonida kuukalendrit reaalse aastaga.[2]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Taliharjapäev. maavald.ee, vaadatud 14.01.2024.
  2. ↑ Taliharjapäev - 14. jaanuar folklore.ee, vaadatud 14.01.2024.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Maarahva pühad

6. I kolmekuningapäev  • 13. I nuudipäev ehk kanutipäev  • 14. I taliharjapäev ehk korjusepäev  • 17. I tõnisepäev, ka jõuluemapäev  • 1. II pudrupäev  • 2. II küünlapäev  • 9. II luuvalupäev  • 22. II talvine peetripäev  • 24. II talvine madisepäev  • kihlakud: liugupäev ja tuhkapäev  • 9. III sirgupäev  • 17. III käädripäev  • 21. III pendipäev  • eidepäev  • urbepäev  • kevadine pööripäev  • kiigepüha  • suur neljapäev  • suur reede  • ülestõusmispühad  • 25. III marjapunapäev  • 1. IV karjalaskepäev  • 14. IV künnipäev  • maahingaus  • 23. IV jüripäev  • suvisted  • 9. V ligupäev, ka kevadine nigulapäev  • 25. V urbanipäev  • taevaminemispüha  • nelipüha  • suvine pööripäev  • 23. VI leedopäev  • 24. VI jaanipäev  • 29. VI suvine peetripäev  • 2. VII heinamaarjapäev, ka heinaleedo  • 10. VII seitsmevennapäev  • 13. VII karusepäev  • 25. VII jakobipäev  • 26. VII annepäev  • 29. VII olevipäev, ka jakepäev  • 10. VIII lauritsapäev, ka esimene rukkiema päev  • 15. VIII rukkimaarjapäev, ka suur rukkiema päev  • 24. VIII pärtlipäev, ka viimane rukkiema päev  • 8. IX ussimaarjapäev, ka ussiurguminemisepäev  • pekopäev  • sügisene pööripäev  • 21. IX sügisene madisepäev  • 29. IX mihklipäev, ka kasupäev  • 14. X kolletamispäev  • 26. X midruskipäev  • 28. X simunapäev  • 2. XI hingepäev  • 10. XI mardipäev  • 25. XI kadripäev, ka hanipäev  • 30. XI andresepäev  • 6. XII talvine nigulapäev  • 7. XII tõnnipäev  • 13. XII luutsinapäev  • 21. XII toomapäev  • 21.–24. XII jõulud  • 25. XII ajastaja päev 31. XII näärid  •

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taliharjapäev&oldid=6755236"