Kingissepp

Kingissepp
vene	Кингисепп
	Kingissepa lipp Kingissepa vapp
	Pindala: 29 km²
	Elanikke: 2057 (1856)
	Koordinaadid: 59° 22′ N, 28° 36′ E

See artikkel räägib linnast Venemaal Leningradi oblastis; Venemaa Kingissepa rajooni küla kohta vaata artiklit Kingissepski; Venemaal Jamalis asuva alevi kohta vaata artiklit Jamburg (Jamal); eesti kommunistide kohta vaata artikleid Viktor Kingissepp ja Sergei Kingissepp; perekonnanime kohta vaata artiklit Kingisepp (perekonnanimi)

Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus. Asub Lauga jõe kaldal, 120 km Peterburist edelas ja 20 km Narvast idas.

Ajalugu

1384. aastal ehitasid novgorodlased Vadjamaale linnuse Jam (ka Jamski gorodok), mis pidas vastu rootslaste rünnaku. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel Liivimaal ja saksakeelses kirjanduses rööpnimi Nyslott^[2], vene keeles Ниенслот, 'uus linn, uus linnus'. 1449. aastal alustati uue Jamburgi kindluse ehitamist, mille mõõdud olid u 140 m ja 240 m ning pindala u 2,6 hektarit. Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset.

Liivi sõja ajal 1583. aastal lõpul vallutas Rootsi väejuht Pontus de la Gardie Jami ning aastatel 1583–1595 oli Jamburg koos Ingerimaaga Rootsi Ingerimaana Rootsi valduses ja kandis nime Jama.

Kahekümneviieaastases sõjas 1590–1595. aastate Vene-Rootsi sõja tulemusel vallutasid Moskva tsaaririigi väed Venemaa tsaari Fjodor I juhtimisel Ingerimaa ning said Täyssinä rahulepingu alusel Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jama, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.

Ingeri sõja ja Stolbovo rahu tulemusel oli Jamburg koos Ingerimaaga Ingerimaa kubermanguna aastatel 1617–1703 Rootsi valduses ja kandis nime Jamburg. Rootsipärast nime hakati kasutama ka hiljem vene keeles.

1656. aasta alanud Rootsi-Vene sõjas hõivasid Vene tsaaririigi väed 1658. aasta alguses Jamburgi eeslinna. Sõja lõpetas 1658. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Venemaa vahel Narva lähedal Vallisaare mõisas Vallisaare vaherahu.

1682. aastal pärast Jamburgi kindluse seisukorra inspekteerimist Erik Dahlbergi poolt otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid kindlus hävitada, mida ka õhkides tehti.

Aastatel 1702–1703 vallutati Põhjasõjas Ingerimaa, 14. mail Jamburg ning Jamburg liideti Moskva tsaaririigi koosseisu.

1796. aastal nimetati Jamburg Jamburgi maakonna maakonnalinnaks.

20. sajandi alguses oli Jamburgis ka eesti kool ja luteri kogudus. Jamburgis on kooliõpetajana töötanud Carl Robert Jakobson.

1922. aasta mais nimetati Jamburg eesti enamliku tegelase Viktor Kingissepa järgi Kingissepaks.

Saksa väed vallutasid linna 17. augustil 1941^[3]. Punaarmee tungis uuesti linna 1. veebruaril 1944.

Loodus

Linna läbib Lauga jõgi.

Elanike arv

5003 (1926)
17 315 (1970)
38 784 (1979)
50 400 (2005)
50 500 (2006)
49 900 (2009)
48 700 (2010. aasta rahvaloendus)

Viited

↑ Q127207202
↑ Клейненберг И.Э., О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.
↑ Kingissepp. Viletsuste ja varemete linn. // Eesti Sõna, 2. jaanuar 1942. Lk 6.

Välislingid

Kingissepa linna koduleht (vene keeles)
Kingissepa linn tahab tagasi vana nime, Postimees.ee, 3. aprill 2012

[1] Q127207202

[2] Клейненберг И.Э., О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.

[3] Kingissepp. Viletsuste ja varemete linn. // Eesti Sõna, 2. jaanuar 1942. Lk 6.

[1]

[2]

[3]