João VI

João VI (13. mai 1767 Lissabon – 10. märts 1826 Lissabon) oli Portugali kuningas aastatel 1816–1826.

Dom João oli kuningas Pedro III teine poeg, kes kerkis troonipärijaks pärast oma vanema venna José surma 1788. aastal.

Kuningaks sai ta pärast oma ema, kuninganna Maria I surma 20. märtsil 1816. Tema ametlik kroonimistseremoonia toimus alles 6. veebruaril 1818.

Tema valitsusajal leidis aset 1820. aasta Portugali liberaalne revolutsioon, mis viis Portugali esimese põhiseaduse vastuvõtmiseni 1822. aastal. Samal, 1822. aastal kuulutas tema vanem poeg ja troonipärija Dom Pedro välja seni Portugalile kuulunud Brasiilia iseseisvuse.

Põhiseaduse tühistas kuningas juba 1823. aastal oma noorema poja Dom Migueli juhitud konservatiivide survel, pöördudes tagasi absolutistliku valitsemiskorra juurde. Tema viimaseid valitsusaastaid iseloomustasid teravad tülid ja isegi relvakonfliktid konstitutsioonilise ja absoluutse monarhia pooldajate vahel, mis viisid kaks aastat pärast kuninga surma miguelistide sõdade puhkemiseni.

Tema ametlik tiitel oli aastatel 1816–1825 Portugali, Brasiilia ja Algarve ühendkuningriigi kuningas. Kuigi 1822 kuulutas Brasiilia ennast iseseisvaks, oli João VI de iure endiselt ka Brasiilia riigipea. Pärast Brasiilia iseseisvuse tunnustamist Rio de Janeiro lepinguga ja ühendkuningriigi ametlikku likvideerimist sai temast vastavalt lepingule 1825. aastal Brasiilia titulaarne keiser.

João VI abikaasa oli Hispaania kuninga Carlos IV tütar Carlota Joaquina. Nende abielust sündis 9 last.