John Quincy Adams
| John Quincy Adams | |
|---|---|
 | |
| Ameerika Ühendriikide 6. president | |
| Ametiaeg 4. märts 1825 – 4. märts 1829 | |
| Eelnev | James Monroe |
| Järgnev | Andrew Jackson |
| Ameerika Ühendriikide 8. riigisekretär | |
| Ametiaeg 22. september 1817 – 3. märts 1825 | |
| Eelnev | James Monroe |
| Järgnev | Henry Clay |
| Ameerika Ühendriikide Senati liige Massachusettsist | |
| Ametiaeg 4. märts 1803 – 8. juuni 1807 | |
| Eelnev | Jonathan Mason |
| Järgnev | James Lloyd |
| Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist | |
| Ametiaeg 4. märts 1831 – 23. veebruar 1848 | |
| Eelnev | Joseph Richardson |
| Järgnev | Horace Mann |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 11. juuli 1767 Quincy, Massachusetts |
| Surmaaeg | 23. veebruar 1848 (80-aastaselt) Washington, Columbia ringkond |
| Autogramm |  |
John Quincy Adams (11. juuli 1767 Massachusetts – 23. veebruar 1848 Washington) oli Ameerika Ühendriikide 6. president 1825–1829. President James Monroe ajal oli Adams riigisekretär.
John Q. Adams oli John Adamsi poeg. Aastatel 1780–1783, alles teismelisena, oli ta töötanud sekretäri ja tõlkijana saadik Francis Dana juures, kui alles tunnustamata Ameerika kolooniad püüdsid tagajärjetult leida Venemaa toetust Suurbritanniaga peetud Iseseisvussõjas (1776–1783). Ta oli esimene presidendi poeg, kes ise samale ametikohale jõudis, teiseks selliseks sai George W. Bush.
1802 valiti ta Massachusettsi osariigi senatisse. 4. märtsil 1803 valiti ta omakorda USA Senatisse, senaator oli ta 8. juunini 1808. Pärast ametiaega nimetati ta USA esimeseks saadikuks Venemaal, volikirjad esitati tsaar Aleksander I-le 5. novembril 1809. Adams määrati uuele kohale tänu enda varasematele kogemustele selles maailmanurgas. Ta juhtis Genti rahulepingu (1814) komisjoni, millega lõpetati vastse Ameerika Vabariigi teine Suurbritanniaga peetud sõda ehk nii-nimetatud 1812. aasta sõda. Saadik Venemaa Keisririigis oli ta 1814. aasta aprillini.
1814. aasta mais tegi ta ka maismaareisi Revalisse (tänapäeval Tallinn), et lahendada konsulaarametiga seonduv probleem. Nimelt oli USA kohalik konsulaaresindaja Revalis – baltisakslane Diedrich Rodde – esitanud USA Peterburi konsuli, Philadelphiast pärit Levett Harrise vastu korruptsioonisüüdistuse. Sealhulgas on võimalik, et ta jõudis Eestimaa kubermangu provintsi külastada juba kahe varasema diplomaatilise missiooni ajal.
Adams pidas põhjalikku päevaraamatut, kus on üksikasjalikult kirjas kõik sündmused 1. maist 20. maini Revalis, mil ta kolm nädalat ootas jääolude paranemist Soome lahel – kaasa arvatud ebaõnnestunud katse lahkuda 16. mail. 7. mai päevikusissekanne ütleb:
“Tegin jalgsi ringi ümber terve linna, sisenedes samast väravast, kust välja läksin. Selleks kulus täpselt nelikümmend seitse minutit, järelikult oli teekond täpselt neli versta ehk kaks ja kaks kolmandikku miili. Siin on seitse üksteisest eri kaugusele jäävat väravat, tühi vallikraav ja tornidega müür. Linn on väga vana ja ehitatud gooti stiilis: tänavad on kitsad ja kõverad, hooned enamikus tellistest, mis on üle krohvitud, mõned ka kivist. Majadel on kivikatused, millel on väga järsk kalle; hooned on otsaga tänava poole. Sellises kohas tekib tunne, nagu oleksid sattunud 12. sajandisse.”
14. mail külastas ta Kadriorgu, kirjeldades seda kui “paleed, mis jääb linnast umbes miili kaugusele ja mille Peeter Esimene ehitas oma keisrinna Katariinale”.
“Hoone on väike, aga aiad on avarad ja rajatud tolleaegse moe järgi. Maja ühes nurgas on kolm punaseks värvitud telliskivi, mille väidetavasti pani sinna Peeter oma käega. Ülejäänu on krohvitud. Tavaliselt resideerib siin provintsi kindralkuberner Oldenburgi vürst. Aga praegu teda ei ole. Aedade serval on väike kasarmuküla, mis mahutab rügemendi sõdureid, ja eemal künkal, kus aiad lõpevad, seisab tuletorn. Tulekambris on viis lampi, kambril on uks, mis avaneb lahe poole, ja üks lamp on veel ukse kohal. See on Revali ümbruse kõige kõrgem punkt, kust avaneb tore vaade linnale, sadamale, lahele ja ümberkaudsetele aladele. Nägime sadamasse sisenemas üht väikest laeva, mis oli tänavusel hooajal esimene. Sadam ja laht on ikka veel jääs, aga pangad ei ole eriti suured ja paistab, et laht on läbitav.”
Lisaks mitmetele ametlikele visiitidele ja Venemaa Napoleoni üle saavutatud võidu pidustuste jälgimisele avanes Adamsile võimalus heita pilk ka Eestimaa kubermangu eliidi argielule: ta käis ooperis ja ballil, einestas kaupmeestega ja mängis valitsusametnikega kaarte ning jõudis isegi avalikku sauna. Esimesel pühapäeval käis ta saksakeelsel jumalateenistusel toomkirikus, järgmisel aga külastas üht teist kirikut, et kuulata eestikeelset teenistust. Samuti jalutas ta läbi terve linna, imetledes korduvalt Toompealt avanevat vaadet: “Õhtupoolikul jalutasin *–] Toompeale – künkale, kus seisab linna kindlus ja kust avaneb tore vaade sadamale ja lahele, rannalähedastele saartele ja maale.”
Pärast saadikuteenistust Londonis Court of St Jamesis (1815–1817) nimetas viies USA president James Monroe Adamsi oma riigisekretäriks. Adams teenis riigisekretärina aastatel 1817–1825, mil muuhulgas osales USA valitsuse ühe esimese välispoliitilise tegevuskava koostamises, mis hiljem sai tuntuks Monroe doktriini nime all. Monroe doktriin kuulutas, et Euroopa suurriigid ei peaks sekkuma Ameerika mandri siseasjadesse.
Ühendriikide presidendivalimistel sai valijamehi 4 kandidaati, kellest ükski ei kogunud absoluutset enamust. Andrew Jackson, kes oli saanud valimistel nii kõige rohkem hääli kui ka kõige rohkem valijamehi, pidas loomulikuks, et ta valitakse presidendiks. Ent neljast kandidaadist kõige vähem valijamehi kogunud Henry Clay andis oma toetuse Adamsile, kes kogus teises ringis absoluutse enamuse. Adamsist sai 1824. aastal vaidlustatud valimiste järel järjekorras 6. Ameerika Ühendriikide president, kes seejärel nimetas Clay vastavalt riigisekretäriks. See andis Jacksonile alust süüdistada Adamsit korruptsioonis. Süüdistus oli ilmselt alusetu, sest Clay seisukohad ja programm olid Adamsi omadele lähedasemad kui teistele kandidaatidele. Ent Jackson jäi visalt selle juurde ning 1829. aastal võitis Adamsit, keda teiseks ametiajaks tagasi ei valitud.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]John Quincy Adams valiti 1818. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]John Q. Adamsi naine Louisa Cathrine Johnson on ainus USA presidendi naine, kes on sündinud väljaspool USA-d (Londonis).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
John Quincy Adams – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
| Eelnev James Monroe | Ameerika Ühendriikide president 1825–1829 | Järgnev Andrew Jackson |
