Judith Resnik

Judith Resnik
Judith Resnik (1978)
Sünninimi	Judith Arlene Resnik
Sünniaeg	5. aprill 1949 Akron, Ohio
Surmaaeg	28. jaanuar 1986 (36-aastaselt) Cape Canaveral, Florida, USA
Rahvus	ameeriklane
Alma mater	Carnegie Melloni Ülikool Marylandi Ülikool

Judith Arlene Resnik (5. aprill 1949 Akron, Ohio – 28. jaanuar 1986 Cape Canaveral, Florida) oli Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut. Resnik oli teine kosmosesse lennutatud Ameerika naisastronaut ja üks seitsmest astronaudist, kes hukkus Challengeri katastroofis.^[1]

Resnik sündis 1949. aastal Ukrainast pärit juudi immigrantide peres. Ta lõpetas 1966. aastal keskkooli väga heade tulemustega. 1970. aastal sai ta Pittsburghi Carnegie Melloni ülikoolist bakalaureusekraadi elektrotehnika erialal. 1977. aastal sai ta samal erialal doktorikraadi.^[2]

Pärast Carnegie Melloni lõpetamist töötas Resnik RCA-s insenerina ning osales mitmes NASA projektis.^[3] Doktorikraadi omandades töötas ta Xerox Corporationis süsteemiinsenerina.

Judith Resnik liitus NASA astronautide koolitusprogrammiga 1978. aasta jaanuaris, kui NASA värbajana töötanud näitleja Nichelle Nichols Resniku värbas.^[3] Resniku esimene missioon oli kosmosesüstiku Discovery esmalend STS-41-D 1984. aasta septembris. Selle missiooniga sai temast teine juut, kes on käinud kosmoses. NASA avaldatud fotodel tõmbas Resnik tähelepanu oma pikkade juustega, mis kaaluta olekus hõljusid ta pea ümber. Selline juuste hõljumine hämmastas inimesi, kes olid varem näinud ainult lühikeste juustega mehi.

Resnik hukkus 28. jaanuaril 1986 Cape Canaveralil, kui kosmosesüstiku Challenger väline kütusepaak plahvatas 73 sekundit pärast starti.

Pärast meeskonnaruumi leidmist sama aasta märtsis tõid tuukrid esimesena ära Resniku surnukeha ja seejärel Christa McAuliffe'i. Mereväe kohtuarstid uurisid kõiki Challengeri pardal hukkunud astronaute lahkamise käigus, aga ühegi meeskonnaliikme täpset surmapõhjust välja selgitada ei õnnestunud.

Challengeri katastroofi uurimise ajal avastasid meeskonnaruumi uurinud spetsialistid, et mitmed piloodi juures olnud lülitid polnud tavapärases stardiasendis ja kolm neljast avariihapnikupakist olid manuaalselt aktiveeritud.^[4] Põhjalikumal uurimisel selgus, et üks aktiveeritud pakk kuulus piloot Michael J. Smithile. Kuna Smithi hapnikupaki lüliti oli piloodi istme seljatoe taga, tähendab see, et Resnik või Onizuka võisid selle Smithi jaoks aktiveerida. See on ainus tõend, et Resnik ja/või Onizuka elasid plahvatuse üle. Aktiveerimata hapnikupakk kuulus komandör Francis Scobeele ning ülejäänud kahe aktiveeritud paki omanikke tuvastada ei õnnestunud.^[5]

Resnik on postuumselt saanud mitu teenetemärki ning tema auks on nimetatud mitu hoonet ja paika. Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut annab alates 1986. aastast välja Judith A. Resniku auhinda.^[6]