Käina lennuväli

Asendikaart

Käina lennuväli oli Hiiumaal endise Putkaste mõisa ja Kogri küla vahel põllul aastatel 1945–1964 tegutsenud tsiviillennuväli.

1939. aasta NSV Liidu ja Eesti nn baaside lepingu alusel Eestis lennuväljade ehitamiseks eraldatud maa-alade seas ei olnud ühtegi Hiiumaal asunud ala. 1. novembril 1939 eraldati NSV Liidu õhujõududele lennuväljade ehitamiseks maa-alad Laokülas, Kloogal, Kuusikul, Kehtnas, Ungrus (Haapsalu lähistel), Sinalepas. Kuressaare lähistel anti seal äsja valminud tsiviillennuvälja maa-ala ajutiseks kasutamiseks. 1939. aasta 15. detsembri direktiiviga nõuti Hiiumaale lennuvälja rajamist. Sobiv koht uue lennuvälja jaoks leiti Käina vallas endise Putkaste mõisa väljadel ning Eesti valitsuse 8. jaanuari 1940 otsusega anti see NSV Liidu lennuväele operatiivõppe aerodroomi rajamiseks rendile. NSV Liidu lennuvägi andis uuele rajatavale lennuväljale nimeks Valli lennuväli^[1]. Valli lennuvälja ehitus kestis kuni 23. veebruarini 1941. aastal ja 28. veebruaril paiknes sinna 15. hävituslennuväepolk.

Käina kandis oli kaks vene lennuvälja, üks Putkaste mõisa ja Kogri küla vahel lagedal põllul. Teine lennuväli oli Kaupsis (teel Käinast Kõrgessaare poole asuv lage väli oli ka lennuväli).

Valli lennuvälja kasutati 1941. aastal sõjategevuses Hiiumaal asunud Punaarmee ja Balti laevastiku väeosade varustamisel ja evakueerimisel.

Regulaarne lennuühendus Tallinna ja Hiiumaa vahel algas 24. juulil 1945, mil saabus esimene plaanipärane postilennuk^[2]. 1963. aastal rajati Kärdla lennujaam.

Käina lennujaama hoone asus Kogri vanas koolimajas^[3].

• Putkaste lennuväli
• Kärdla lennuväli