Kabala mõis (Viru-Nigula)

Kabala mõis (saksa keeles Kappel, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Vinni valla Kabala asula territooriumil.

1548. aastal loovutasid vennad Johan von Tiesenhausen ja Hinrich von Tiesenhausen Kabala pärandina Gerdt Dönhoffile, kes on abiellunud nende surnud venna Jasperi tütre Mayega ning järgnevalt oli mõis Dönhoffide suguvõsa valduses, 1602. aastal kuulus Kabala Gerhard Dönhoffile, kes oli 1588. aastal Kuramaalt Eestisse asunud. Ta oli tulnud Eestimaale, et üle võtta oma isa poolt Tönnis Wrangelli käest ostetud Kabala küla.

1614. aastal pantis Weinrich Dönhoff Kabala Margaretha Grotthusile, kellelt 1624. aastal läks mõisa pant üle Hinrich Lantingule. Gerd Dönhoffi lesk Margaretha Aderkas kandis aga Kabala mõisa omandiõiguse üle oma järgmisele abikaasale Dierich Payküllile.

Dierich Paykülli surma järel päris mõisa 1649. aastal tema naise poeg esimesest abielust Ernst Dönhoff. Ernst Dönhoffi surma järel paris mõisa tema lesk Anna von Rehbinder, kellelt päris mõisa Ernsti Dönhoffi vend Weinrich Dönhoff.

Weinrich Dönhoffi koostatud testamendi kohaselt (1659) päris Kabala mõisa ja selle kõrvalmõisa Ansall (hiljem Lilienhof ehk Haansalu) tema õe Anna poeg meeskohtunik Gerhard von Lode, Kukruse mõisnik, kuid 1660. aastal Weinrich Dönhofi ja tema õe Margaretha Dönhoffi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, kuna Dönhof oli osa pärandusest õele, pantis ta selle kompenseerimiseks Kabala mõisa.

1687. aastal oli Kabala pandivaldaja Margaretha Dönhofi pärijad, kelle omandiõiguse vastu protsessisid vennad Loded, kui Weinrich Dönhoffi õigusjärgsed omanikud ja nende õde, Hans Focki lesk Anna Margaretha Lode, kui Kabala mõisa omanik. 1688. aastaks oli poole Kabala mõisa pandivaldaja, lipnik Hermann Johann Hauser ja teise poole pandivaldaja on Margaretha Dönhoff.

1692. aastal nõudis Winrich Dönhoffi õe Margaretha Dönhoffi lapselapsega abiellunud Pee Örneklau lesk Anna Maria Stormhatt, Hermann Johann von Hausenilt Kabala mõisa pandiõiguse loovutamist, Hausen oli samuti saanud Kabala pandi abielu kaudu.

Põhjasõja tulemusena toimunud omanikevahetuse tulemusel oli 1716. aastal on pool Kabala mõisast Tallinna linnakodanik, inspektor Karl Johan Böhmi käes, teine pool on tühi.

1720. aastal sai mõisa pandivaldajaks lipnik Jobst Johann von Hausen, varasema pandivaldaja major Erich Johann von Holden käest.

Aastatel 1750–1757 oli mõisa valdaja kammerhärra von Dücker ning alates 1763. aastast õuemarssal Gotschalk Heinrich von Dücker, kes loovutas major Fabian Ernst von Wrangellile Kabala mõisa koos 4000 rublaga, saades vastu vahetusega Pudivere mõisa.

Samal aastal (1763) müüs mõisa omanik major Fabian Ernst von Wrangell Kabala mõisa major Alexander Clapier de Colonguele, hinnaga 75 000 hõberubla, 1783. aastal müüs aga Alexander Clapier de Colongue vend kindralleitnant Johann Clapier de Colongue Kabala mõisa kapten Adam Johann von Saltzale hinnaga 14 000 rubla.

Adam Johann von Saltza poeg ja pärija Philipp Leopold von Saltza müüs Kabala mõisa küljest oma vennale Hans Gottlieb von Saltzale maatüki Hahnsal/Haansalu, millest moodustati Lilienhofiks ehk Haansalu mõis, maade hinnaks 4700 rubla. Philipp Leopold von Saltza pantis aga 1800. aastal Kabala mõisa 90 aastaks assessor Peter Woldemar von Rosenile.

1809. aastal müüs assessor Peter Woldemar von Rosen Kabala pandi haagikohtunik krahv Peter von Manteuffelile, ilma mõisast varem lahutatud ja arst Hanselmannile müüdud Brüningi ehk Ulrichsthali päraldiseta.

1843. aastal pärisid mõisa krahv Peter August Friedrich Manteuffeli pärijad: tema lesk krahvinna, Louise Elisabeth von Manteuffel (sünd vabapreili Uexküll-Güldenband) ja lapsed. Pärijatevahelise kokkuleppe alusel sai Kabala, Jõepere, Tõdva-Kõnnu, Saksi, Pada, Haansalu, Ravila ja Palvere mõisa, Louise Elisabeth von Manteuffeli tütar kindraliproua Elise von Kotzebue (sünd krahvinna Manteuffel).

Wilhelmine Elise von Kotzebuelt surma järel päris tema tütar Olga Anna Pauline von Rosen (sünd krahvinna Kotzebue) 1904. aastal Pada ja Kabala mõisa, kes kinkis 1906. aastal Pada, Kabala, Satsu (492 tessatiini) mõisa oma onule parun Alfred von Schillingile^[1].

1919. aastal mõis riigistati.

Viru-Nigula kihelkond

Kirik: Viru-Nigula
Mõisad: Aarla mõis | Andja mõis | Aseri mõis | Haansalu mõis | Hurtja mõis | Kabala mõis | Kalvi mõis | Koogu mõis | Kunda mõis | Lontova mõis | Maasika mõis | Malla mõis | Nugeri mõis | Ojaküla mõis | Oru mõis | Pada mõis | Pärna mõis | Päsula mõis | Rannamõisa mõis | Raudna mõis | Rihula mõis | Salumä mõis | Samma mõis | Satsu mõis | Sonda mõis | Tüükri mõis | Ulvi mõis | Unukse mõis | Uue-Varudi mõis | Vana-Varudi mõis | Varudi mõis | Vasta mõis | Viru-Nigula kirikumõis