Karihiirlased
| Karihiirlased | |
|---|---|
 Väike-karihiir (Sorex minutus) | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Imetajad Mammalia |
| Selts | Putuktoidulised Eulipotyphla |
| Sugukond | Karihiirlased Soricidae Fischer, 1814 |
Karihiirlased (Soricidae) on sugukond putuktoiduliste seltsis, imetajate klassist. Nad on maailmas väga laialdaselt levinud, asustades suurema osa Euraasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika mandritest ning Lõuna-Ameerika põhjaosa.
Kuigi karihiirlased sarnanevad välimuselt hiirtega, ei ole nad hoolimata oma nimetusest närilistega lähedalt sugulased - putuktoiduliste seltsi liikmena on nende lähimad sugulased siillased ja mutlased.
Erinevalt närilistest on karihiirlased peamiselt karnivoorid, toitudes põhiliselt selgrootutest loomadest (sh putukatest, ämblikest ja teistest lülijalgsetest). Osad karihiirlased on poolveelise eluviisiga (näiteks vesimutt), leides oma toidu vette sukeldudes või veepinnalt. Oma väiksuse ja kiire ainevahetuse tõttu peavad karihiirlased ööpäevas tarbima oma kehakaaluga võrreldes kuni kolm korda rohkem toitu.
Mõned karihiirlased on mürgised, kuuludes sellega väheste mürgiste imetajaliikide hulka.
Eesti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis elab 5 liiki karihiirlasi.
- kääbus-karihiir, Sorex minutissimus
- mets-karihiir, Sorex araneus
- väike-karihiir, Sorex minutus
- laane-karihiir, Sorex caecutiens
- vesimutt, Neomys fodiens