Karilepa
| Karilepa | |
|---|---|
| | |
Pindala: 6,9 km² (2020)[1]  | |
| Elanikke: 34 (31.12.2021)[2] | |
| | |
| EHAK-i kood: 2731[3] | |
| Koordinaadid: 59° 15′ N, 24° 9′ E | |
  | |
 |
Karilepa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Küla esmamainimine on pärit 1364. aastast. Merest jääb Karilepa ümbrus 4–5 km kaugusele.[4]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Ajaloolase Paul Johanseni järgi on Karilepa nime tuletatud sõnadest "kari" ja "lõpp". Viimane nimepool on arvatud ammu tähendavat ka lahte.[5]
Varasemad nimekujud on Karieleppe (1364), Karlep (1562, 1565), Karrilep või Karlep (1798). [5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Karilepa on hinnanguliselt asustatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses eestlaste või rannarootslaste poolt. Johanseni hinnangul võib nime tõttu eeldada, et küla oli siiski eestlaste poolt asustatud. Esmakordne teadaolev Karilepa kirjalik mainimine pärineb 23. aprillist 1364, kui Liivimaa ordumeister Arnold von Vietinghoff kinkis jüripäeval Padise kloostrile kolm küla Tallinna diotseesis.[6]
1686. aasta veebruaris elas Padise kloostri mõisa vakuraamatu järgi Karilepa ("Karlepby") külas viis peremeest. Põhjasõjaaegne katkuepideemia tappis külas vähemalt 37 inimest, 1712. aastaks oli külas veel 14 elanikku.[6]
1716. aasta suvest pärineb esimene Karilepa küla elanike nimekiri koos inimeste vanusega. Katku järel oli keskmine pere suurus 4 inimest. 1725. aasta lõpuks oli Karilepa elanike arv kasvanud 49 inimeseni. Keskmine pere oli kasvanud 7-liikmeliseks ja külla oli lisandunud kaks uut peremeest ning üks vabadik.[6]
Aastatel 1801–1825 kasvas küla elanike arv iga-aastaselt. Külas sündis sellel perioodil 8 peremehe ja 2 vabadiku pere peale 70 last, abiellu astus külas abiellu 35 inimest. Umbes pooled sündinutest surid enne täisealiseks saamist, palju inimesi suri epideemiatesse: rõugetesse, tüüfusesse, düsenteeriasse, koolerasse, tuli ette ikalduseaja nälja-aastaid.[6]
1856. aasta Eestimaa Talurahvaseadus lõi eeldused raharendile üleminekuks, kuid talude päriseksostmine algas Karilepas 19. sajandi lõpus. Aastatel 1884–1886 sõlmisid peremehed vastavad lepingud Vasalemma mõisaga, ostes 45–50 tiinu maad keskmiselt 3500 hõberubla eest.[6]
19. sajandi teises pooles muutus külas populaarseks seltsiline tegevus. 1881. aastal pandi Karilepas alus pasunakoorile, 13. septembril 1898 loodi Kloostri Muusikaselts. 20. sajandi alguses rajati Madise-Risti Rahvahariduse Selts, mille põhikiri registreeriti ja kinnitati 18. detsembril 1906. aastal.
19. sajandi 60.–70. aastatel töötas Karilepas Mardi talus külakool, kust külalapsed esimese lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse said. 1908. aasta alguses otsustati Madise-Risti Rahvahariduse Selts peakoosolekul avada piirkonnas emakeelne kool. Alguses avati kool Madise kirikumõisas, kuid 1908. aasta sügisel koliti kool üle Karilepa külla, kus olid suuremad ruumid saadaval. 1912. aasta kevadel kool suleti rahaliste raskuste tõttu.[6]'
Seltsitegevus korraldas piirkonnas, sealhulgas ka Karilepas, mitmeid üritusi kuni seltsi sulgemiseni 1940. aastal. 31. jaanuaril 1949. aastal moodustati külas kolhoos, mille esimeheks sai Aarne Uusla. Kevadkülvi eel ühines vastloodud "Võidu" kolhoosiga naaberküla Väemla. Väiksemate kolhooside liitmise tulemusena sai Nõukogude aja lõpuks Karilepast Koidula kolhoosi osa. 1989. aastaks elas külas kaksteist inimest.[6]
1977. aastal liideti Väemla küla Karilepaga. Aastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.[5]
Tuntud isikuid
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 30.09.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Anton, Helve (20.05.1981). "KAS TUNNED MAAD? Karilepa". Kodumaa. 4–5.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Karilepa". Eesti kohanimeraamat. Vaadatud 17.11.2023.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Rootsi, Ilmar (22.06.1989). "625 aastat KARILEPA KÜLA". Harju Elu. Lk 3.