Keila vald

See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast; varasemate valdade kohta vaata artikleid Keila vald (Keila kihelkond) ja Keila vald (1939)

Keila vald
Keila valla lipp Keila valla vapp
Pindala: 180 km² (2016)[1]
Elanikke: 4810 (1.01.2017)[2]
Rahvastikutihedus: 26,8 in/km²
EHAKi kood: 0295[3]
Keskus: Keila

Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.

Vald paiknes Lääne-Harjumaal Soome lahe kaldal, piirnes läänes Padise valla ja Paldiski linnaga, idas Harku valla, Keila linna ja Saue vallaga, kagus Kernu valla ja lõunas Vasalemma vallaga. Vald hõlmas suure ajaloolise Keila kirikukihelkonna tuumikalasid.

Valla keskus asus Keila linnas, mis ise valla koosseisu ei kuulunud.

Vald moodustati 1992. aasta 10. septembril.^[4]

Juulis 2017 otsustas valitsus liita Keila valla, Padise valla, Vasalemma valla ja Paldiski linna ühtseks Lääne-Harju vallaks, mis alustas tegevust pärast oktoobris 2017 toimunud kohalikke valimisi.^[5]

Karjaküla, Klooga, Keila-Joa.

Illurma, Keelva, Kersalu, Kloogaranna, Kulna, Käesalu, Laoküla, Laulasmaa, Lehola, Lohusalu, Maeru, Meremõisa, Nahkjala, Niitvälja, Ohtu, Põllküla, Tuulna, Tõmmiku, Valkse.

Vallas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 5318 inimest. Neist 4100 (77,1%) olid eestlased.^[6] Külades elas 3381 ja alevikes 1937 inimest. Külaelanikest oli eestlasi 90,7% ja alevike elanikest 53,4% 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 3847, neist eestlasi 2582 ehk 67%.

Keila vallas tegutses viimastel aastatel kaks põhikooli (Laulasmaal ja Kloogal), üks algkool (Leholas) ning kolm lasteaeda (Laulasmaal, Kloogal ja Karjakülas). 2017. aastal Keila vallas läbi viidud haridusreformiga koondati kõik vallas tegutsevad haridusasutused Laulasmaa Kooli alluvusse. Uus struktuur jõustus 1. septembril 2017.^[8]

Keila vallas oli kolm raamatukogu – Klooga raamatukogu, Laulasmaa raamatukogu ja Lehola raamatukogu.^[9]

Endise Keila valla aladel Laulasmaal asub Arvo Pärdi Keskus. Keila-Joa alevikus asuvas Keila-Joa lossis tegutsevad muuseum, hotell ja restoran. Suveperioodil toimub mitmeid kultuuriüritusi Laulasmaa ja Kloogaranna vahel asuvas Kõltsu mõisas. Lohusalu sadamas toimuvad juba aastaid suvel laupäeviti tantsuõhtud.

Klooga järv - Soodajärv

Humala oja - Huntaugu peakraav - Keila jõgi - Klooga oja - Kloogajärve oja - Lehola oja - Maeru oja - Ohtu peakraav - Treppoja - Tuulna oja - Türisalu oja - Vasalemma jõgi

• 1990–1995 Lembit Puusepp
• 1995–1996 Vello Toomik
• 1996 Peeter Ello
• 1996–1997 Vello Toomik
• 1997–2003 Tiit Mae
• 2003–2005 Lea Papp
• 2005–2009 Kadri Kreisman
• 2009–2010 Kadri Tillemann
• 2010–2011 Jaan Alver
• 2011–2013 Kalev Laast
• 2013–2014 Peeter Schneider
• 2014–2017 Jaan Alver

• 
  Kultusekivi Ohtu küla territooriumil.
• 
  Ohtu mõisa peahoone.
• 
  Meremõisa mõisa varemed.
• 
  Keila-Joa mõisa köök.
• 
  Keila-Joa mõisa peahoone.
• 
  Lehola mõisa kuivati.

• 28. jaanuar 2014, Enam kui pooled Keila linna ja valla elanikud pooldavad ühinemist, City24.ee
• 22. märts 2016, Keila vald kutsub Nõva valla liitumiskõnelustele, Lääne Elu
• 31. märts 2016, Harjumaa suurim omavalitsus tulekul? Keila vald teeb Keila ja Paldiski linnale ning ümberkaudsetele valdadele ettepaneku ühinemiseks, delfi.ee