See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kersti Pärna (aastani 1992 Kersti Tamm, sündinud 15. veebruaril 1960 Räpinas Põlvamaal) on Eesti teadlane epidemioloogia ja rahvatervishoiu alal.^[1]

Kersti Pärna on teenistujate tütar.^[1]

Ta lõpetas 1978 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja jätkas õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, kus lõpetas 1984. aastal spordimeditsiini eriala (MD). Aastal 1997 omandas ta Soomes Kuopio Ülikoolis rahvatervishoiu magistrikraadi (MPH) väitekirjaga "Smoking and associated factors among adolescents in Tallinn, Estonia". Doktorikraadi (PhD) kaitses ta aastal 2005 Helsingi Ülikoolis, väitekirjaga "Socioeconomic differences in smoking in Estonia: national and international comparisons".

Lisaks on ta end täiendanud 1993., 1994. ja 1995. aastal Põhjamaade Rahvatervishoiu Kõrgkoolis (Nordic School of Public Health) Göteborgis, 1994 Uppsala Ülikoolis, 1995 Helsingi Ülikoolis, osales 1994 ja 1998 Prahas Londoni Ülikooli epidemioloogia kursustel ning 2002–04 Helsingi ja Tampere ülikoolis rahvatervishoiu doktoriõppe kursustel.

Kesti Pärna töötas 1984–85 TÜ spordimeditsiini internina, 1984–92 Eesti korvpalli koondnaiskonna ja TÜ naiskonna arstina. TÜ tervishoiu instituudis töötas ta 1992–98 assistendina, 1998–2006 vanemassistendina, 2006–08 tervise edendamise lektori ja 2006-2010 epidemioloogia teadurina Seejärel jätkas ta töötamist tervise edendamise dotsendi (al 2008) ja epidemioloogia vanemteadurina (al 2010). Alates 2016. aastast kannab tema töökohaks olev instituut TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi nime.

Dotsendina on ta üliõpilastele õpetanud peamiselt epidemioloogiat ja tervise edendamist.^[1]

Uurimisvaldkond: rahvatervishoid ja epidemioloogia: sotsiaal­-majanduslikud erinevused suitsetamises ja alkoholi tarvitamises, riskikäitumisega seotud suremus. Üle 30 teadustrükise, õppevahendeid.^[1]

• 2022 Tartu Ülikooli aumärk^[2]

• Passive smoking among adolescents in Estonia. // Hum. Exp. Toxicol. 18 (1999).
• Anxiety about environmental hazards among teenagers in Helsinki, Moscow and Tallinn. // Sci. Total Environ. 234 (1999).
• Patterns of smoking in Estonia. // Addiction 97 (2002).
• Smoking and associated factors among adolescents in Tallinn, Helsinki and Moscow: a multilevel analysis. // Scand. J. Public Health 31 (2003).
• Smoking habits and attitudes towards smoking among Estonian physicians. // Public Health 119 (2005).
• Comparison of knowledge, attitudes and behaviour regarding smoking among Estonian and Finnish physicians. // Soz. Präventivmed. 50 (2005).
• Self-reported and serum cotinine-validated smoking in pregnant women in Estonia. // Matern. Child Health J. 9 (2005).
• A rapid situation assessment of the market for surrogate and illegal alcohols in Tallinn, Estonia. // Int. J. Public Health 52 (2007).
• Cigarette and waterpipe smoking among adolescents in Estonia: HBSC survey results, 1994–2006. // BMC Public Health (2008).
• Contrasts in alcohol-related mortality in Estonia: education and ethnicity. // Alcohol Alcohol. 44 (2009).
• Dramatic increase in alcoholic liver cirrhosis mortality in Estonia in 1992–2008. // Alcohol Alcohol. 45 (2010).
• Alcohol consumption in Estonia and Finland: Finbalt survey 1994–2006. // BMC Public Health 10 (2010).
• Comparison of socio-economic differences in self-perceived health in Estonia and Finland. // Scand. J. Public Health 38 (2010).
• Surrogate drinking in Estonia. // Clin. Exp. Res. 35 (2011).
• Alcohol and premature death in Estonian men: a study of forensic autopsies using novel biomarkers and proxy informants. // BMC Public Health 12 (2012)..
• Using 'amenable mortality' as indicator of healthcare effectiveness in international comparisons: results of a validation study. // J. Epidemiol. Community Health 67 (2013).
• Amenable mortality revisited: the AMIEHS study. // Gac. Sanit. 27 (2013).
• Innovations in medical care and mortality trends from four circulatory diseases between 1970 and 2005. // Eur. J. Public Health 23 (2013).
• Innovations in health care and mortality trends from five cancers in seven European countries between 1970 and 2005. // Int. J. Public Health 59 (2014).
• The timing of introduction of pharmaceutical innovations in seven European countries. // J. Eval. in Clin. Pract. 20 (2014).
• Educational differences in cigarette smoking among adult population in Estonia, 1990–2010: does the trend fit the model of tobacco epidemic? // BMC Public Health 14 (2014).
• Prevalence of alcohol-related pathologies at autopsy: Estonian forensic study of alcohol and premature death. // Addiction 109 (2014).
• Trends in self-rated health and association with socioeconomic position in Estonia: data from cross-sectional studies in 1996–2014. // Int. J. Equity Health 15 (2016),
• Trends in smoking behaviour among Estonian physicians in 1982-2014. // BMC Public Health 18 (2017).
• Physicians' views on the role of smoking in smoking-related diseases: Findings from cross-sectional studies from 1982-2014 in Estonia. // Tob. Induc. Dis. 15 (2017).
• Smoking prevalence and attitudes towards smoking among Estonian physicians: results from cross-sectional studies in 2002 and 2014. // BMJ Open 7 (2017).

• Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 139
• Eesti Arst (2006) 3, 177
• Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 146, 150, 162.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
• Eesti Teadusinfosüsteem

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.