Kildini saami keel
kildinisaami keel (sāmj kīll) | |
---|---|
Kõneldakse | Venemaa (Koola poolsaar, Murmanski oblast) |
Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
Kokku kõnelejaid | umbes 330–800 |
Keelesugulus | uurali keeled soome-ugri keeled saami keeled Kildini saami keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-2 | smi |
ISO 639-3 | sjd |
Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik Kildini saami keele kõnelejatest elab Venemaal Murmanski oblastis Koola poolsaare keskosas Lovozero külas.
Kõnelejate arv
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa rahvaloendused annavad andmeid saami keelte (saami keele) kõnelejate kohta kokku. Peale Kildini saami keele kõneldakse Venemaal veel põhjasaami keelt, koltasaami keelt ja turjasaami keelt, kuid valdav osa saami keele kõnelejatest kõneleb Kildini saami keelt. Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 787 saami keele valdajat. Elisabeth Schelleri andmetel 2007.–2008. aastast valdab Venemaal Kildini saami keelt mingil määral alla 700 inimese, neist üle 200 inimest valdab seda passiivselt hästi, kuid ei kasuta, ja arvatavasti alla 100 inimese kasutab seda aktiivselt igapäevaelus.
Kildini saami keel on väga ohustatud keel.
Murded
[muuda | muuda lähteteksti]Kildini saami keel jaguneb kuueks murdeks:
- Arsjogki murre (Арсёгк диалект)
- Lujavvri murre (Луяввьр диалект)
- Koardegki murre (Коардэгк диалект)
- Kildini murre (Кӣллт диалект)
- Leijavvri murre (Лейяввьр диалект, väljasurnud)
- Mazellki murre (Мазелльк диалект, väljasurnud)
Kirjakeel
[muuda | muuda lähteteksti]Kildini saami keelt kirjutati aastatel 1933–1937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada.
Aastast 1982 kirjutatakse Kildini saami keelt uues kirillitsapõhises kirjas, mille lõi töörühm eesti foneetiku Arvo Eegi osalusel. Kildini saami keelseid lasteraamatuid on välja andnud ka Davvi Girji kirjastus.
Kildini saami tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]А Ӓ Б В Г Д Е Ё Ж З Һ И Й Ҋ Ј К Л Ӆ М Ӎ Н Ӊ Ӈ О П Р Ҏ С Т У Ф Х Ц Ч Ш Щ Ъ Ы Ь Ҍ Э Ӭ Ю Я
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Isikulised asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Allpool on toodud Lujavvri murde isikulised asesõnad.
Ainsus | Mitmus | |
---|---|---|
1. | мунн | мыйй |
2. | то̄нн | тыйй |
3. | со̄нн | сыйй |
Küsisõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Lujavvri murde küsisõnad: мӣ "mis", ке̄ "kes", ко̄ххт, ма̄ххт "kuidas", касьт "kus", ко̄з "kuhu", куэссь "millal", манҍтэ "milline".
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Антонова А. А., Э. Шеллер 2021: Саамско-русский и Русско-саамский словарь (около 16000 слов). Тромсё.
- Kildini saami keel. Ethnologue (Kasutatud 28.10.2008)
- Г. М. Керт. Саамский язык (кильдинский диалект). Москва, 1971.
- Куэлнэгк нёарк са̄мь кӣлэ кӣлтидтӭй я о̄ллмэ я̄л уһцей документация. Kola Saami Documentation Project. Humboldt-Universität zu Berlin, 2005–2011
- Pekka Sammallahti. The Saami languages. Kárášjohka: Davvi Girji 1998.
- Н.С. Шаршина, Э. Шеллер, А.А. Антонова. Са̄мькилсыййт (о̄ххпнуввэмтуй). 1. Грамматика. 2. Лексика. Луя̄ввьр, 2008.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Kildini saami Vikipeedia projekt Vikiinkubaatoris |
Vikisõnastiku kategooria: Kildini saami |