Uurali keeled

Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt. Nendest keeltest on suurema kõnelejate arvuga eesti, soome ning ungari keel, mis on ka riigikeelteks kujunenud.

Nimetus "Uurali keeled" võeti kasutusele 19. sajandil. Seda ajendas asjaolu, et enamikku neist keeltest kõneldakse Uurali lähedal ning ka Uurali keelte ürgkodu, kus kõneldi Uurali algkeelt, paigutatakse Uurali piirkonna lõuna- või keskossa.^[viide?]

Uurali keeli ja nende kõnelejate kultuuri uurib uralistika, mis jaguneb soome-ugri keeli uurivaks fennougristikaks ja samojeedi keeli uurivaks samojedistikaks.

Uurali keeltes puudub grammatiline sugu.^[viide?]

Neid kõneldakse Põhja- ja Ida-Euroopas ning Aasia loodeosas laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ning idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.^[1]

Uurali keeled jagatakse kaheks selgepiiriliseks põhiharuks, mis nähtavasti lahknesid teineteisest vähemalt 2500 aastat tagasi:

1. suurem läänepoolne haru soome-ugri keeled, mis tänapäeval hõlmab 24 keelt ja üle 99% Uurali keelte kõnelejatest;
2. väiksem haru samojeedi keeled, mida kõneldakse Uuralist põhjas ja idas ning mille hulgas on tänapäeval ainult neli keelt, mida kõneleb kokku kõigest kuni 30 000 inimest Põhja-Siberi hõredalt asustatud aladel.

Soome-ugri keelte hulka kuuluva eesti keele ja ungari keele keeleline kaugus teineteisest on umbes sama suur kui saksa keelel ja vene keelel. Soome-ugri keeled on samojeedi keeltest veel palju erinevamad.^[viide?]

Maailmas tuntumad soome-ugri keeled on ungari keel (13,6 miljonit kõnelejat)^[2], soome keel (5,7 miljonit)^[3] ja eesti keel (1,1 miljonit)^[4]. Soome keel on üks kahest Soome riigikeelest, ungari keel on Ungari ainus ametlik keel ja eesti keel on Eesti riigikeel.^[viide?]

Saami keeled ehk saami keel on 9 elavast keelest koosnev rühm, mille kõnelejaid on 23–35 000. Saami keeli kõneldakse peamiselt Norras ja Rootsis, vähemal määral ka Soomes ning Venemaal Koola poolsaarel. Liivi keel on keel Lätis, eesti keele lähedane sugulane. Kõiki teisi Uurali keeli kõneldakse Venemaal.^[viide?]

Eesti keele naabrid ja lähemad sugulased Venemaal laial alal kuni Koola poolsaaremi välja on vadja keel, isuri keel (mõlemad peaaegu välja surnud), vepsa keel (umbes 6000 kõnelejat)^[5] ja karjala keel (128 000, peamiselt Karjala Vabariigis)^[6]. Volga keskjooksu piirkonnas kõneldakse põhiliselt Mordvas mordva keeli (ersa keel ja mokša keel kokku 800 000 kõnelejaga)^[7][8], mari keeled põhiliselt Mari Elis (600 000 kõnelejat)^[9][10] ja udmurdi keel põhiliselt Udmurtias (565 000 kõnelejat)^[11]. Kaugemal põhjas kõneldakse komi keeli (põhiliselt Komis; sürjakomi keelt ja permikomi keelt, kokku umbes 400 000 kõnelejat).^[12][13]

Uuralist idas Handi-Mansimaal kõneldakse obiugri keeli (handi keelt 12 000 kõnelejaga^[14] ja mansi keelt 3000 kõnelejaga)^[15]. Need on kaugele läände tunginud ungari keele kõige lähemad sugulased. Koos moodustavad need ugri keelerühma.

Samojeedi rahvad, kes hoolimata Nõukogude võimude püüdest neid paikseks muuta on jäänud tänini osalt rändrahvasteks, asustavad laia ala Põhja-Venemaal Valgest merest kuni Taimõri poolsaareni. Kõige suurem rahvas nende seas on neenetsid (umbes 35 000). Nad on Neenetsi autonoomse ringkonna ja Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna (varem ka Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomses ringkonnas) nimirahvus. Peale selle elab umbes 1200 metsaneenetsit Handi-Mansimaal ja umbes 800 Arhangelski oblastis. Neenetsi keelt kõneleb veel 27 000 inimest, seega umbes 77% neenetsitest.^[16] Neenetsite lähedasi keelesugulasi eenetseid Jenissei suudmealal on järel vaid 200, kellest eenetsi keelt kõneleb umbes 70 vanemat inimest.^[17][18]

Neist põhjas ja idas elavad nganassaanid, kellest umbes 500 kõneleb nganassaani keelt,^[19] ja sölkupid kagus Obi keskjooksul, kellest sölkupi keelt kõneleb 1570 inimest.^[20] Lõunasamojeedi keeled matori keel ja kamassi keel ning põhjasamojeedi keel juratsi keel on välja surnud. Matori keele kõnelejad võtsid 19. sajandi alguses üle ühe turgi keele, kuid seda keelt on tänu kunagisele välitööle palju uuritud. Kamassi keele viimane kõneleja suri 1989. Juratsi keel suri välja 19. sajandi alguses.^[viide?]

Uurali keeli kõneleb kokku umbes 22 miljonit inimest.^[viide?]

Uurali keeled erinevad üksteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.^[1]

Morfoloogias on valdav aglutinatsioon. Iseloomulik on käänete rohkus (kuni 20). Paljudes keeltes kasutatakse eitusverbi. Grammatilist sugu ei ole.

Levinud on vokaalharmoonia.^[viide?]

Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks^[21]:

• samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, vähemalt 2 välja surnud, 30 000 kõnelejat
  • põhjasamojeedi keeled või tundrasamojeedi keeled
    • nganassaani keel
    • eenetsi keel(ed)
      • metsaeenetsi keel, tundraeenetsi keel ja juratsi keel või murre †
    • neenetsi keel(ed)
      • tundraneenetsi keel
      • metsaneenetsi keel
  • lõunasamojeedi keeled
    • sölkupi keel
    • kamassi keel † ja koibali keel või murre †
    • matori keel †
• soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 2 välja surnud, 22 miljonit kõnelejat
  • ugri keeled
    • obiugri keeled
      • handi keel
      • mansi keel
    • lääneugri keeled
      • ungari keel
  • soome-permi keeled
    • Permi keeled
      • udmurdi keel
      • komi keeled või komi keel
        • komi keel ehk sürjakomi keel
        • permikomi keel
    • mari keeled või mari keel
      • niidumari keel
      • mäemari keel
    • mordva keeled
      • ersa keel
      • mokša keel
    • läänemeresoome-saami keeled
      • läänemeresoome keeled, vähemalt 8 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat
        • soome keel
        • karjala keel
        • vepsa keel
        • isuri keel
        • eesti keel
        • vadja keel
        • lõunaeesti keel
        • liivi keel
      • saami keeled, vähemalt 11 keelt, 2 välja surnud, 23 000 kõnelejat
        • läänesaami keeled
          • põhjasaami keel
          • Lule saami keel
          • Pite saami keel
          • lõunasaami keel
          • Ume saami keel
        • idasaami keeled
          • Inari saami keel
          • koltasaami keel
          • Akkala saami keel †
          • Kildini saami keel
          • turjasaami keel
          • Kemi saami keel †

† = välja surnud

Uurali keeli on kokku vähemalt 31, neist vähemalt 4 on välja surnud, kõnelejaid kokku 22 miljonit.

Uurali keeli on 19. ja 20. sajandil rühmitatud kokku altai keeltega, nimetades neid kahte keelkonda koos Uurali-Altai keelteks ja turaani keelteks.^[viide?]

Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses.^[1]

Uurali keelkonna sisemiste jagunemiste kohta pole täielikku selgust, kuid keeleteadlaste hulgas peaaegu üldiselt levinud arvamuse kohaselt oli esimene jagunemine samojeedi ja soome-ugri keelteks.^[1]

Samojeedi keeli arvatakse põlvnevat osalt migratsiooni ja osalt keelelise ekspansiooni kaudu ida poole levinud Uurali algkeelest, mis selle leviku käigus omandas eripärased jooned ja eripärase sõnavara.^[1] Algkeele lahknemine algas vähemalt 6000 aastat tagasi.

Samojeedi algkeelt kõnelnud kogukond pidi Daniel Abondolo hinnangul olema väga väike ning tema hinnangul pole põhjust arvata, et see märkimisväärselt suurenes enne lahknemist, mis võis toimuda sajanditel vahetult enne Kristust.^[1]

Juha Janhuneni järgi võib samojeedi ühissõnavaraks kindlalt pidada 650 juurmorfeemi, millest 150 on ühised Uurali algkeelega. Selline soome-ugri ja samojeedi keelte ühise sõnavara võrdlemisi väike osatähtsus viitab Janhuneni hinnangul sellele, et Uurali keelte esialgne hargnemine soome-ugri ja samojeedi haruks võis toimuda kuus aastatuhandet tagasi või veel varem, arvestades algsamojeedi rahvastiku arvatavaid sotsioloogilisi ja demograafilisi omadusi ja sellest tulenevat võimalikku muutuste kiirust.^[1]

Paljud samojeedi algkeele järglaskeeled on Daniel Abondolo hinnangul praeguseks jäljetult kadunud. 17. sajandist saati on maadeuurijad ja 1854. aastast saati keeleteadlased alustades Matthias Alexander Castréniga kirjeldanud kuut eraldi samojeedi keelt, mis põhja poolt lõuna poole lugedes on nganassaani keel (varasema nimega tavgi keel), eenetsi keel (varasema nimega jenisseisamojeedi keel), neenetsi keel (varasema nimega juraki keel), sölkupi keel (varasema nimega ostjakisamojeedi keel), kamassi keel ja matori keel.^[1]

Kamassi ja matori keelt tänapäeval enam ei kõnelda. Matori keele kõnelejad võtsid 19. sajandi esimesel poolel omaks turgi murded. Matori keelt tuntakse tänapäeval sõnaloendite ja nende kallal tehtud intensiivse filoloogilise töö kaudu. Viimane kamassi keele emakeelne kõneleja (Klavdija Plotnikova) suri aastal 1989.^[1]

Samojeedi keeltest on suurima kõnelejaskonnaga neenetsi keel, millel on ligikaudu 27 000 kõnelejat. Suurte omavaheliste murdeerinevustega sölkupi keelt kõneleb vähem kui 2000 inimest, nganassaani keelt ligikaudu 600 inimest ja eenetsi keelt arvatavasti 100 inimest.^[1]

Võrreldes samojeedi haruga on soome-ugri keelte haru kahest Uurali keelkonna harust suurem ning Daniel Abondolo hinnangul võib olla seda ka kogu aeg olnud, seda nii kõnelejate absoluutarvu kui ka haru seesmiste jaotuste arvu poolest. Vähemalt üks neist jaotustest peaks Daniel Abondolo hinnangul pärinema vähemalt kolmandast aastatuhandest enne Kristust, kuid keeleteadlaste hulgas pole üksmeelt, millised kaks keelerühma või millised algkeeled selle eraldumisega sündida võisid.^[1]

Hinnangud soome-ugri keelte omavahelistele sugulusseostele on püsinud enam-vähem muutusteta alates 1879. aastast.^[22] Esmakordselt 1879. aastal Otto Donneri kirjatöös avaldatud traditsioonilise seisukoha järgi jagunevad soome-ugri keeled "soome" ja "ugri" haruks:^[23]

• "Soome" harusse liigitas Otto Donner saami keeled, läänemeresoome keeled, mordva keeled, mari keele ja Permi keeled.^[1]
• "Ugri" harusse liigitas Otto Donner ungari keele ja obiugri keeled (handi keele ja mansi keele).^[1]

Esimesed soome-ugri keelesugulusest kirjutanud ning ungari keele, soome keele ja saami keelte sugulust maininud autorid olid teadaolevalt Martin Fogel ja János Sajnovics.^[viide?]

• Uurali keelepuu

• Kristiina Tambets, Kas keelesugulus on päris sugulus? Geenid vastavad, novaator.err.ee, 01.10.2018