Kreeta

 See artikkel räägib saarest; haldusüksuse kohta vaata artiklit Kreeta piirkond; eesnime kohta vaata artiklit Kreeta (eesnimi)

Kreeta
Kreeta kaart
Kreeta kaart
Koordinaadid 35° 19′ N, 24° 54′ E
Pindala 8336 km²
Pikkus 260 km
Laius 57 km
Rannajoone pikkus 1046 km
Kõrgeim koht
Ídi (2456 m)
Elanikke
640 944 (2017)
76,9 in/km²

Kreeta on Kreeka suurim saar.

Ta asub Egeuse mere lõunaosas liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesosest ja 170 km Põhja-Aafrikast (kunagisest Kürenaikast).

Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km. Saar on mägine ja asub seismiliselt aktiivses piirkonnas.

Kreeta saar moodustab põhiosa 1. järgu haldusüksusest Kreeta piirkonnast ja seal paikneb ka selle keskus Irákleio. Suuruselt teine linn Kreetal on Chaniá.

 Pikemalt artiklis Kreeta ajalugu

Inimasustus on Kreetal olnud vähemalt 130 000 aastat.

Hilisneoliitikumis ja pronksiajal oli Kreetal Minose kultuur.[1]

Vanaajal ja sellele järgnenud keskajal kuulus Kreeta saar Rooma vabariigile, keisririigile ja Bütsantsi Ida-Rooma keisririiki.

Veneetsia vabariigi vallutuse järel kuulus Candia kuningriik ja Kreeta Veneetsia vabariigi ülemerekolooniate hulka. Pärast Küprose vallutamist Osmanite poolt 1571. aastal oli Kreeta Veneetsia viimane suurem ülemerevaldus.

1645–1669 toimus Candia sõda või Viies Osmanite–Veneetsia sõda Veneetsia vabariigi ja selle liitlaste (peamiselt Malta rüütlid, Paavstiriik ja Prantsusmaa) ning Osmanite riigi ja berbeririikide vahel.

 Pikemalt artiklis Kreeta sõda (1645–1669)

Pärast mitut Osmanite riigi vastast mässu sai Kreeta sõltumatuks riigiks. Kreeta Riik eksisteeris aastatel 18981913, seejärel sai Kreetast Kreeka kuningriigi osa.

Suuremad sadamad asuvad Irákleioses, Ágios Nikólaoses, Réthymnoes ja Chaniás.

Peamised lennujaamad on Irákleiose ja Chaniá lennujaam. Väiksem lennujaam on Siteías.

  1. Jo Marchant. Underwater archaeology: Hunt for the ancient mariner. Nature, 25. jaanuar 2012.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]