Kuurits
Kuurits oli püünis sisevete kõrkjastikus kalade püüdmiseks.
Kuuritsa ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Kuurits oli ehitatud raamistikuna, mille moodustasid keskne püstpuu püünise juhtimiseks ning kaks järsu kõverusega tõusvat jalast, mis olid liikuvalt kinnitatud püstpuu külge. Püstpuu ja jalaste vahele kinnitati jäme võrk[1].
Püügiviis[muuda | muuda lähteteksti]
Kuuritsaga sumpas mitu meest kas mööda jõge või madalamaid järvepõhjasid. Teda tõmmati jalaste otstest ja juhiti püstpuuga. Kui kala sattus püünisesse, löödi jalase otsad kokku ja kala oli võrgus[2].
Kasutuskohad[muuda | muuda lähteteksti]
Kuurits oli tuntud Ida-Euroopas ning eriti slaavlaste aladel. Eesti püüti sellega maa idapoolses osas, kuid kadus kasutuselt 20. sajandi keskpaiku[1].
Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]
Kuuritsa definitsioon kehtivas kalapüügieeskirjas on – lubatud kurnpüünis, koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast[3].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 105
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 80
- ↑ Vabariigi valitsuse määrus. 16.06.2016. § 8.2.4