Lea Dali Lion

Lauljanna, muusik ja helilooja Lea Dali Lion (foto aastast 2014)
Foto: Jaan Künnap
Lauljanna, muusik ja helilooja Lea Dali Lion, foto autor: Külli Rummel (oktoober 2020)
Lauljanna, muusik ja helilooja Lea Dali Lion, foto autor: Viktor Koškin

Lea Dali Lion (neiupõlvenimega Lea Teemets[1], 2014. aastani Lea Liitmaa[2]; 28. veebruar 1974 Rapla – 21. aprill 2021 Tallinn) oli eesti poplaulja, muusik ja helilooja.

Ansambel Blacky

[muuda | muuda lähteteksti]

Lea Dali Lion oli 1998. aastal asutatud ansambli Blacky asutaja ja solist[3] kuni ansambli tegevuse lõppemiseni 2013. aastal.[4] Lea Dali Lion sai tuntuks ühe oma esimese hitiga "Ära piina mind", mis ilmus 1999. aastal. Ansamblis Blacky musitseeris ta koos oma esimese abikaasa Elmar Liitmaaga.[viide?]

2000. aastal ilmus ansambli debüütalbum "Blacky". Sellelt albumilt on pärit ka tuntud laul: "Kanna mind veelkord kätel".[viide?] Samalt albumilt pärineb ka üks Blacky tuntumaid hitte "Ära piina mind", millest sai Eesti raadiojaamades kõige sagedamini mängitatud Lea lugu.[viide?]

2000. aastal ühinesid ansambliga Blacky naisrokkmuusikud, millega sellest sai Eesti esimene vaid naistest koosnev instrumentaal-rokkansambel.[viide?]

Kolm aastat hiljem tuli ansamblil välja teine plaat "Kui me päikeseloojangut ootama peaks...", millele järgnesid lugude "Kui me päikeseloojangut ootama peaks", "Ja põleb maa" ja "Vaata vaid mu poole" muusikavideod.[viide?]

Soft rock'i ansambel oli tuntud ka välismaal. Näiteks rändas Blacky 2003. aastal kontserdireisil mööda Lätit koos lõunanaabrite ansambliga Brainstorm, samuti esinesid nad Stockholmi Eesti Majas, Helsingis ja Moskvas. 2006. aastal andis Blacky kontserdi Eesti rahusõduritele Kosovos.[viide?]

Uued väljundid ja saavutused

[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal tulid Lea Liitmaa ja Jaagup Kreem Eesti Eurovisiooni eelvoorusaates "Eurolaul" 9. kohale lauluga "What if I fell".[4]

2003. aastal valiti Lea ajakirja Kroonika aasta seksikaimaks naiseks.[5]

2006. aastal ilmus Blacky kolmas album "See on me meeltele" ja samal aastal ka singel "12".

2007. aastal oli ta ajakirja Playboy Eesti esikaanel. Samal aastal avaldas ta sooloalbumi "Armastus".[4]

2009. aastal oli Lea Liitmaa portreteeritav ETV saates "Tähelaev", kus ta rääkis oma loomingust ja elust.[6]

Tegevus sooloartistina ja võitlus vähiga

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal osales ta Kanal 2 telesaates "Laula mu laulu", kus teise hooaja seitsmendas osas esitasid tema laule Tõnis Mägi, Eda-Ines Etti, Birgit Õigemeel, Jaagup Kreem, Jarek Kasar ja Ott Lepland.[4]

2015. aastal ilmus temalt raamat "Joonista valgus. See on kõige uue algus", milles ta kirjeldas oma võitlust rinnavähiga[3]. Vähihaigena võttis ta 2014. aastal endale uue nime Lea Dali Lion.[7]

2021. aasta jaanuaris andis Lea intervjuu, kus ta rääkis oma lapsepõlvest ja elust.[8] 2021. aasta märtsi lõpus oli Lion ravil Põhja-Eesti Regionaalhaigla koroonahaigete intensiivraviosakonnas.[9]

Esoteerikahuvi

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta tundis huvi esoteerika ja alternatiivmeditsiini vastu. Õppis Intuitiivteaduste Koolis reikit, kristalliteraapiat ja qigong'i, uskus endal olevat selgeltnägija võimed ning tegeles pildamise ja ingliteraapiaga.[9][10]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2000–2006 oli ta abielus kitarrist Elmar Liitmaaga.[11] Tal on poeg Robi Dali Lion (varasema nimega Robi-Reeno Raissar) ja kooselust Silver Ulvikuga kaks tütart: Jasmiin Dali ja Geiti Gerbera.[9][12]

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

28. veebruaril 2022, Lea Dali Lioni sünniaastapäeval, ilmus temast raamat "Tahaks veel midagi öelda... Lea Dali Lion", mille autoreiks on Marek Sadam ja Inge Pitsner. Raamat sisaldab Lea Dali Lioni sõpradelt ja kolleegidelt pärit lugusid lauljatari kohta.[13]

22. märtsil 2022 toimus muuseumis Fotografiska Tallinn Lea Dali Lioni mälestuskontsert "Tahaks veel midagi öelda...". Kontserdil esitasid Lea Dali Lioni laule Jarek Kasar, Teele Viira, Tuuli Rand, Laura Prits ja Katre Randmaa-Tamm.[13][14]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Lea Teemets abiellus Delfi, 12. oktoober 2000 (vaadatud 22.04.2021)
  2. ↑ Lea Liitmaast sai ametlikult Lea Dali Lion: loe, mis see tähendab! Kroonika Delfi, 19. juuni 2014 (vaadatud 22.04.2021)
  3. ↑ 3,0 3,1 "SURI LAULJA LEA DALI LION" Muusikaplaneet, 21. aprill 2021 (vaadatud 22.04.2021)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Varalahkunud laulja Lea Dali Lioni karjääri säravaimad hetked" Elu24, 21. aprill 2021 (vaadatud 22.04.2021)
  5. ↑ Dagmar Reinolt, Stella K. Wadowsky (28.10.2003). "SEKSIKAD 2003". Kroonika. Vaadatud 5. juunil 2023.
  6. ↑ "Tähelaev: 193 | Lea Liitmaa". ERR. 26. aprill 2009. Vaadatud 5. juunil 2023 – cit. via Arhiiv | ERR.
  7. ↑ Suri Lea Dali Lion ERR kultuur, 21. aprill 2021.
  8. ↑ "HELI NÄLG. Lea Dali Lion". ERR.ee. 10. jaanuar 2021. Vaadatud 5. juunil 2023.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Greta Kaupmees. "Riskigruppi kuuluv lauljanna Lea Dali Lion sattus intensiivraviosakonda". kroonika.delfi.ee, 29. märts 2021.
  10. ↑ Annika Erg. "Lea Dali Lion: rinnavähidiagnoosi panin endale juba kaheksa-aastaselt". Postimees.ee, 2. aprill 2014.
  11. ↑ "Elmar Liitmaa lahkunud eksabikaasast: olen lihtsalt šokeeritud ja kurb" TV3/Kroonika, 22. aprill 2021 (vaadatud 22.04.2021)
  12. ↑ Tiits, Maiken (15. mai 2024). "Varalahkunud Lea Dali Lioni poeg Robi on ema ühe viimaseid soove täitnud: tahtsin seda nagunii muuta". Kroonika. Vaadatud 18. mail 2024.
  13. ↑ 13,0 13,1 Roos, Triin (6. märts 2022). "Lea Dali Lioni tütred meenutavad ema: ta ütles, et elult tuleb võtta igat sekundit sajaga ja kõiges leida midagi head". Elu24. Vaadatud 10. juulil 2023.
  14. ↑ "Lea Dali Lioni mälestuskontsert "Tahaks veel midagi öelda…"". Fotografiska Tallinn. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuli 2023. Vaadatud 10. juulil 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lea_Dali_Lion&oldid=6654478"