Logistika

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused.^[1]

Logistika mõiste juured ulatuvad kaugesse minevikku ning see on tekitanud vaidlusi sõna päritolu üle. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna "logistika" kui sõjateaduse mõistet kirjalikes allikates mainitud 1138. aastal. Tänapäevase mõistena võeti sõna kasutusele 1760. aastal, kui tollasele Prantsuse kuningale Louis XIV-le tehti ettepanek luua relvajõudude juhtimise uus organisatsiooniline struktuur, et lahendada Prantsuse armee ümberkorraldamisega seotud haldusprobleeme. Loodi uus ametikoht: maréchal général de logis. Ametinimetus tulenes prantsuskeelsest sõnast loger, mis tähendab majutamist, laagrisse jäämist, paigutamist.^[1][2]

Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud, mida iseloomustab hästi kõrval olev joonis.^[2]

21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikkusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamise võimaldaja ja katalüsaatorina. Seda iseloomustavad märksõnad "süsteemsus", "väärtuse lisamine" ja "kliendile suunatus".^[2]

Logistikat hakati kõigepealt kasutama sõjaväes. Aja jooksul on seda edasi arendatud ja tsiviilotstarbeks kohandatud. Seetõttu on tsiviil- ja sõjaväelogistika vahel ka erinevusi.

Sõjaväes kuulub logistika alla ka ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine, meditsiiniline ja tervisekaitsealane teenindamine. Samuti on sõjaväes logistika alal tegevaid inimesi palju rohkem – umbkaudu ühe eesliinil sõduri kohta on kolm inimest tagalateenistuses, kes tegelevad suuremal või vähemal määral logistikaalaste teenuste tagamisega eesliini sõduritele.

Tsiviilotstarbeks kasutatav logistika erineb sõjaväelogistikast ka selle poolest, et äritegevuses on lubatud suuremad varud kui parasjagu tarvis, aga sõjaväes peetakse liiga suuri varusid niisama ebasobivaks kui liiga väikseid varusid. Seda seetõttu, et sõjaväes on logistiliste teenuste osutamisega ametis väga palju inimesi ja liiga suurte varude puhul on hõivatud palju inimesi ja tehnikat, mida oleks võimalik kuskil mujal paremini ära kasutada.

Samuti võib näha erinevust selles, et tsiviillogistika puhul on tavaline ühte laadi ja kindlates suundades liikuv kaupade vedu aga sõjaväes muutub logistikateenuste sisu koos iga järgneva ajahetkega (vägede pidevalt muutuv paigutus, vajadused jm) ja seetõttu ei saa vaadata sõjaväelogistikat, kui pidevat tüüpülesannete lahendamist, vaid kui ajas muutuvate eriülesannete lahendamist. Seega on sõjaväes logistikal suurem osa tulevikuolukordade ettenägemisel, suuremal paindlikkusel, ökonoomsusel, koostööl erinevate väeüksuste vahel ja kogu süsteemi lihtsuse säilitamisel.

Kuna logistika osatähtsus on kiiresti kasvamas ning pidev mahtude suurenemine ja suur konkurents sunnivad logistikaettevõtteid järjest efektiivsemalt tööle, kasvab pidevalt ka infotehnoloogia osatähtsus logistikas.

Välja on töötatud suurel hulgal vastavaid arvutiprogramme, mis võimaldavad kaupu kokkuhoidlikumalt paigutada, nende vedu paremini suunata jms. Seega kasvavad pidevalt ka logistikutele esitatavad nõudmised IT-süsteemide tundmise osas.

Need on probleemid, millega logistika tegeleb on igapäevatöös.

• Liigsed varud, varude allahindlus ja mahakandmine
• klientide tellitud kauba sagedane puudumine laos ja tellimuste täitmise ebarahuldav kiirus
• tellimuste mitteõigeaegne kohaletoimetamine/üleandmine
• varade ebatõhus kasutamine, sh varude ringlemissagedus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta
• klienditeeninduse probleemid
• probleemid tarnijatega

• transport
• laomajandus
• varude hoiustamine
• info töötlemine
• juhtimine
• pakkimine
• korje
• kaupade laialijagamine
• kontroll varem mainitud tegevuste üle

Eesti logistika arengu hüppeliseks alguseks võib pidada 1990. aastate lõppu, kus Vene rubla devalveerimisest (rubla väärtus langes 4 korda) tingitult kadus Eesti ettevõtete jaoks suur Venemaa turg. Eesti majanduses tekkis seisaku periood. Paljud ettevõtted kaotasid oma Venemaa-äritegevusest loodetud tulud ja nende maksevõime vähenes. Tagajärjeks oli nõudluse vähenemine enamikus Eesti majandusharudes. Sellest tulenes kasvutempo aeglustumine, kasumite vähenemine ja konkurentsi suurenemine, mis sundis ettevõtteid kasutama kõiki võimalusi, et muuta oma tegevust tõhusamaks ja vähendada tegevuskulusid. Logistika põhimõtete rakendamine ettevõte juhtimises oli üheks võimaluseks.^[2]

2007. aastal korraldatud uuringu järgi on Eesti logistika arengusuunad:^[2]

1. Logistika, eriti transporditeenuste laialdane väljasttellimine. Kasvab nõudlus integreeritud logistikateenuste pakettide ja klientidele kohandatud, väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pidevalt klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse suhtes.
2. Ettevõttevaheliste partnerlussuhete areng. Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerumine ja partnersuheted, eriti tellimuste täitmise valdkonnas.
3. Kasvav tähelepanu laondusele. Toimub laonduse tsentraliseerimine Balti regiooni pluss Soome, Rootsi ja Poola tasandile. Koos tsentraliseerumisega muutuvad üha tähtsamaks jaotuskeskuste asukohad. Kasvab nõudlus heade, kvaliteetsete laopindade järele, millel on piisavalt laadimissildu ja parkimisruumi, samuti hea ligipääsetavus transpordivahenditele. Uute ajakohaste ladude ehitamine, laoprotsesside automatiseerimine, eesmärgiga vähendada kulusid.
4. Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks. Tööjõukulude kasv sunnib ettevõtteid ümber korraldama transporti ja ladustamist.
5. Intermodaalse konteineri- ja treilerikaupade transiittransiidi kasv. Kasvavad konteineri- ja treilerikaupade lääne–ida- ja põhja–lõunasuunalise transiidi mahud, sealhulgas suureneb kombineeritud vedude (meri-raudtee, maantee-raudtee) osakaal.
6. Jätkuv jaekaubanduse kontsentratsioon. Tagajärjeks on jaekettide tähtsuse kasv tarneahelas ning konkurentsi vähenemisest ja mastaabisäästuefekti taotlusest põhjustatud kaubavaliku vähenemine.
7. Riba- ja maatrikskaubanduse laienev kasutamine. Näiteks kasutatakse ladudes toodete tähistamisel triip- ja QR-koodi, mis võimaldab toodete kiiremat ja automatiseeritud haldamist andmebaasis.
8. Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses.

Tugevused^[2]

• Oskused ja kogemused tegutseda piiratud ja tasakaalustamata logistiliste mahtude ning olematu mastaabiefekti (väike turg) tingimustes.
• Soodne geograafiline asend peamiste klientide ja tarnijate suhtes.
• Ajakohased logistilised lahendused (IKT, laod, terminalid jne).

Nõrkused^[2]

• Venemaa kaubandus- ja transiidipotentsiaali ei ole suudetud realiseerida keeruliste poliitiliste suhete tõttu.
• Mastaabisäästuefekti puudumine – väike turg, väikesed partnerid.
• Vähene tähelepanu pikaajalisele planeerimisele ja investeeringutele.

2012. aastal avaldas Krediidiinfo pankrotiuuringu, mille tulemusest võib oletada, et Eesti veondus- ja laondussektoris ei ole seis kõige hullem, sest pankrottide arv on alla Eesti keskmise. Kui 2012. aastal pankrotistus Eestis tuhande ettevõtte kohta keskmiselt 3,03 ettevõtet, siis veondus- ja laondussektoris pankrotistus tuhandest ettevõttest 2,43.^[3]

Eestis koolitatakse logistikuid praegu:

• kutsekoolides, kus valmistatakse ette alama astme töötajaid erinevatele logistikaala töölõikudele;
• Tallinna Tehnikakõrgkoolis, kus käib diplomiõpe transpordi ja logistika erialal, mille lõpetajad asuvad tööle põhiliselt keskastmejuhtidena;
• Tallinna Tehnikaülikoolis, kus antakse akadeemilist logistikaharidust alates 2000. aastast;
• Eesti Kaitseväes, mille logistikakeskuses töötab umbes 500 logistikut, kes on välja õpetatud Kaitseväe poolt sõjaväe vajadustest lähtuvalt.

• Eesti Logistikaühing
• Kaubavoog
• Laondus
• Logistika mõisteid‎
• Materjalivoog

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Logistika

Tsitaadid Vikitsitaatides: Logistika