Mõtlemise mõistevõrk

"Mõtlemise mõistevõrk" on Leho Lamuse koostatud tänapäeva filosoofia ja kaasaja mõtteloo sõnaraamat, mis ilmus aastal 2017. Märkmikulaadses sõnastikus on üle 1000 mõisteühendi. "Mõtlemise mõistevõrk" sisaldab 20. sajandi olulisemaid mõtlejaid ja nende tähtsamaid väljendeid. Märkmik sisaldab filosoofide, nende tõlkijate ja koostaja uusi eestikeelseid mõisteid, millest võiks tulevikus kujundada oskussõnu.

Sõnastik on isekirjastuslik trükis, mis sellisena pole normatiivne teatmeteos, vaid koostaja erilaadse sõnaloomingu esmakavand. Suuremahulist filosoofilise oskussõnavara eestistamist nimetab koostaja "keelekäändeks".

Antus, arheoloogia, arhiiv, arutlev poliitika, atoopia, avalikkus, avatud ühiskond, biopoliitika, biovõim, dasein, dekonstruktsionism, dekonstruktsioon, diskursus, eneseloome, enesetehnika, episteem, erimeelsus, erinevus, erinevuste mäng, funktsionalism, genealoogia, heterotoopia, hullus, ideoloogiate lõpp, iha, inimteadused, jälg, keeleline pööre, keelelõhe, keelusüsteem, kirjutus, konstruktsionism, koostoime, lisasnauding, loodumus, metsik mõtlemine, muutumatud tähistajad, muutuvad tähistajad, määramatus, müütiline mõtlemine, naiskirjutus, nauding, negatiivne dialektika, negatiivne mõtlemine, nomaadlik mõtlemine, normaliseerimine, nõrk mõtlemine (nõrklus), paljusus, pastoraalvõim, pidevusetus, piirangusüsteem, religioonihirm, representatsionism, repressioon, rikkusmõtlemine, risoom, simulaakrum, suhtlemise tegevus, suur jutustus, sümboolne, sündmus, tehnoteadus, tõeväidete süsteem, teine, teooriate paljusus, ummik, vaatemänguühiskond, vaesusmõtlemine, valgustusprojekt, võimalikud maailmad, väli, ülev, ühiskondlik lootus, ühismõõdutus, ümberkirjeldamine, ümbertähistamine.

Koostaja koondab väljendi muutumatud tähistajad alla "jäigad tähistajad" ja "tühjad tähistajad", ning väljendi muutuvad tähistajad alla "ujuvad tähendused" ja "juhuslikud tähistajad".

Elavik (ka elusus), erinewus (Hasso Krull); inimsus, juturavi, kirjeldusõpetus; komberuum (Kersti Kaljulaid); kummutamine, libauudis; loov laiskus (Lauri Vahtre); erinevusmõtlemine, lõiming, mõjung, nihe ja tajuväli (Margus Ott); mitmiktaju (Valdur Mikita); mõistusõpetus (Eduard Tinn); olem (Riin Kõiv); olev (Eduard Parhomenko); otsus, peegeldussuhe, piirsõnavara, põhistamine, seadistu (tehnika süsteemi asemel), seesmus, sissevõetus, soolisus; teadmisõpetus (Lembit Õunapuu); teadvustamatus (ka mitteteadvus; kasutatakse senise alateadvuse asemel), teisesus (ka teissus), tundetarkus, tähistaja, tähistatav, tõejärgsus; tõlgitsus (Andrus Tool); vaatluskeel, välisus (objektiivsus asemel), võimusuhe, välistamine, äratõukamine, ühismõõdutus, üleilmsus, ülemvõim, ülemääratus, ümberpööramine.

Ainulisus, aineliseõpetus, ainelisus, ajalisus, ajaloolisus, ajaloostamine, arengulisus, arvulisus, astmestus, austussüsteem, ebakindlusõpetus, eitusõpetus, enesekohane mõtlemine, erisus, erisusfilosoofia, kahesus, kahesusmõtlemine, kehaõpetus, koetis, koetiserisus, koetisõpetus, kogemuseelsus, kummutus, minakeskne mõtteviis, mõistekesksus, mõtlemine mõtlemisest, mõttelisus, mõttemuster, mõtteviga, märgiõpetus, naismõtlemine, naisõigus, nähtumus, nähtus, nähtuvus, olu, olemisfilosoofia, olemisõpetus, olemusmõtlemine, pilkaja, pilkavmõtlemine, silmapiir, simulatsiooniõpetus, seadustamine, soolisustamine, suhestus, suhtelisus, suhtlemispädevuse mõttemudel, suhtlustoiming, tarbimismõtlemine, taustkultuur, teabeteooria, teabeühiskond, teisesuse filosoofia, toiminguõpetus, topeltteadvus, tõlgendusõpetus, tõlgitsusõpetus, tõsikindlusõpetus, tähendusõpetus, uudsus, vaatenurgaõpetus, vahendiõpetus, väärtusõpetus, ühendus, ühiskonnastamine, ühiskonnastumine, ümberpööre.

Mõistevõrk sisaldab ülevaateid 20. sajandi mõjukamatest mõtlejatest: Theodor Adorno, Giorgio Agamben, Hannah Arendt, John Austin, Alfred Ayer, Roland Barthes, Jean Baudrillard, Simone de Beauvoir, Homi K. Bhabha, Pierre Bourdieu, Judith Butler, Noam Chomsky, Hélène Cixous, Donald Davidson, Gilles Deleuze, Jacques Derrida, Michael Dummett, Umberto Eco, Albert Einstein, Paul Feyerabend, Michel Foucault, Erich Fromm, Francis Fukuyama, Hans-Georg Gadamer, Nelson Goodman, Kurt Gödel, Jürgen Habermas, Martin Heidegger, Max Horkheimer, Samuel Huntington, Luce Irigaray, Karl Jaspers, Carl Jung, Saul Kripke, Julia Kristeva, Thomas Kuhn, Jacques Lacan, Emmanuel Levinas, Claude Levi-Strauss, Juri Lotman, Niklas Luhmann, Jean-Francois Lyotard, Herbert Marcuse, Maurice Merleau-Ponty, George Edward Moore, Thomas Nagel, Karl Popper, Hilary Putnam, Willard Quine, Paul Ricœur, Richard Rorty, Edward Said, Jean-Paul Sartre, Ferdinand de Saussure, Peter Singer, Gayatri Spivak, Peter Strawson, Slavoj Žižek, Alfred Tarski, Charles Taylor, Arnold Toynbee, Alan Turing, Gianni Vattimo, Ludwig Wittgenstein.

Mõistevõrgus on ka varasemaid mõtlejaid, selliselt nagu ülalnimetatud neid (ümber)tõlgendasid.

Eristada saab kaasaja filosoofiat (umbes viimased 200 aastat) ja tänapäeva filosoofiat (umbes viimased 60 aastat).

Tänapäeva filosoofia lähtub Hans-Georg Gadameri, Jacques Lacani, Michel Foucault', Gilles Deleuze, Jacques Derrida, Jean Baudrillardi ja teiste arusaamadest. Tänapäeva mõtlemist iseloomustatakse sõnaga dekonstruktsionism, mida koostaja kasutab väljendi postmodernism ja filosoofilise mõiste poststrukturalism asemel. Dekonstruktsioon, keelemäng, lausungikogu (diskursus), teadvustamatus, tähendus, erinevus ja paljus(us) oleksid mõned sõnastiku märksõnad, mis esindavad 20. sajandi lõpul toimunud pööret mõtlemises.

Dekonstruktsionismi mõtlemist kritiseerisid Richard Rorty, Simon Blackburn, Slavoj Žižek ja Jürgen Habermas. Jürgen Habermasi arvates pole vaja tagasi pöörduda valgustusajastu eelsesse aega (usulise ühiskonnakorralduse juurde). Valgustusprojekti ja arumõtlemist (ehk mõistusõpetust) pole vaja lammutada, vaid edasi viia. Selleks on vaja vahendmõistus (instrumentaalne ratsionaalsus) asendada suhtlusmõistusega (kommunikatiivse ratsionaalsusega) ja ühtsusnõue asendada erinevusmõtlemisega. Jacques Derrida arvates pole valgustusprojekti tulevikukavades enam vaja kindlat eesmärki või kindlat sihti.

20. sajandi viimase veerandi mõtlemises muutus tähtsaks inimkesksus ja loodushoid, millest kogemusteadlased võiksid tulevikus lähtuda. Küsimus on selles, mis on saanud 20. sajandi viimasel veerandil umbes 200 aastat kestnud valgustusprojektist, peale selle osade dekonstruktsiooni. Kas valgustusprojektiga saab edasi minna ka siis, kui tõde enam ei avastata vaid luuakse ning ühtsus on asendunud erinevuse, paljususe ja vaatemänguühiskonnaga?

Mõistevõrk sisaldab veel Antonio Gramsci ülemvõimu õpetust, Frankfurdi koolkonna kriitilist teooriat, ideoloogiakriitikat, uusi võimu, seksuaalsuse, keele, tähenduse või teadvuse mudeleid, märgiõpetust (semiootikat), poliitikafilosoofiat, naismõtlemist, keelefilosoofiat ja kogemusteadust.

• Kuidas sündis sõnastik "Mõtlemise mõistevõrk" (Eesti Kirik, 29. november 2017, lk 5).

• Eduard Parhomenko, Kange kraam, Sirp, 26. jaanuar 2018.

• Marju Kõivupuu, Eesti keel kui kultuuripärand ehk Rehilauluga regielamusse, Sirp, 9.02.2018.
• Margus Ott, Tõlke ontoloogia, Sirp, 15.06.2018.
• Heili Sepp, Läbi aegade: Sisemise rahu nimel, mõtte ja tahtega eesti kultuuri juures, Sirp, 21.12.2018.
• Ülle Madise, Eesti keel pole pelk tarbeese, Sirp, 15.02.2019.
• Leho Lamus, Millises suunas toimub keeleuuendus? Postimees, AK, 23.01.2021.